Supiinitarindid

Supiin on ma-tegevusnimi. Supiinitarindi moodustab ma-tegevusnime sisseütleva käände (illatiivi-); seesütleva käände (inessiivi-); seestütleva käände (elatiivi-); saava käände (translatiivi-) või ilmaütleva käände (absessiivi-) vorm koos oma laienditega. Supiinitarindid võivad lauses esineda seotud või vabade laienditena.

Eesti keel

Ma-, mas- ja mast-tarindid

• Ma-, mas- ja mast-tarindid on lauses seotud määrused ehk adverbiaalid või määrustäiendid ehk adverbiaaltäiendid. Ma-tegevusnime sisseütleva, seesütleva või seestütleva käände vorm võib koos tegusõnaga või nimisõnaga moodustada süntaktiliselt lahutamatu ja liigendamatu terviku.

Sina läksid laulma / käisid laulmas / tulid laulmast (määrus).

Laulma tulek / laulmas olek / laulmast tulek (määrustäiend).

Me hakkasime minema (ahelverbi kui liitöeldise osa).

• Ma-, mas- ja mast-tarindi alus on võrdne intransitiivse põhilause tegevussubjektiga ja transitiivse põhilause sihitisega.

Ma lähen magama / ← Ma magan / Ma käisin magamas / ← Ma magan/ Ma tulin magamast / ← Ma magan /

Maks-tarind

• Maks-tarind on lauses vaba määrus ehk adverbiaal või määrustäiend ehk adverbiaalatribuut.

Otsustamaks tegeliku olukorra üle, pöördugem faktide poole.

Ta tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et lahkub.

• Maks-tarindi alus ühildub alati põhilause tegevussubjektiga.

Teenimaks kuulsust nii endale kui ka klubile / ← Treener teenib kuulsust nii endale kui ka klubile /, saatis treener klubi parimad sportlased Tallinnasse võistlema.

Mata-tarind

• Mata-tarind on lauses
  • vaba määrus või vastav vaba määrustäiend: Arvestamata hilinemist, sa tulid.
  • öeldistäide, seisundimäärus või vastav omadussõnaline täiend: Töömees oli tegevuseta. Töömehe käed jäid tegevuseta. Töömehe tegevuseta käed vihastasid perenaist.
  • erandlikult tegusõna unustama seotud laiend: Te unustasite alla kirjutamata ~ alla kirjutada ~ alla kirjutamast.

Supiintarindite ajasuhted

• Mas-vorm väljendab põhilause sündmusega samaaegset sündmust.

Tüdruk käis poes toitu ostmas.

• Ma- ja maks-vorm näitavad põhilause sündmusele järgnevat sündmust.

Laps hakkas mänguasjadega mängima.

Andmaks näpunäiteid, jagati õpilastele õppematerjalid.

• Mast-vorm väljendab põhilause sündmusele eelnevat sündmust.

Poiss tuli pesemast.

Kirjandus

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §676 (lk 251-252)