Liitöeldis
Liitöeldis ehk liitpredikaat on öeldis, kus pöördeline verbivorm moodustab ühendi käändelise verbivormiga, teonime, teise pöördelise verbivormi või käänd- või määrsõnaga.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Liitöeldis vastab ühele küsimusele ja moodustab sisulise terviku.
Liitöeldise üks komponent on tegusõna pöördeline vorm (lihtvorm nt jooksen, kirjutas või liitvorm nt oli jooksnud, ei kirjuta, ära naera) ja teine komponent kas tegusõna käändeline vorm (jooksma, kirjutanud), teonimi (jooksmine, kirjutamine), määrsõna (ette, peale, nagu), käändsõna (jalg, aru) või muu tegusõna pöördeline vorm. Liitöeldis on
- perifrastiline verb (olema, saama, jääma, pidama + tegusõna käändeline vorm): Kook on küpsemata. Kaabel saab veetud. Sulane jäi kaevama. Tädi pidi jääl kukkuma.
- ahelverb (tegusõna pöördeline vorm + tegusõna käändeline vorm): Raha paneb rattad käima. Isa ähvardas poisile kere peale anda.
- ühendverb (tegusõna pöördeline vorm + määrsõna): Poiss vaatas maha, nagu otsiks sealt midagi. Poodi tuli juurde uut kaupa.
- väljendverb (tegusõna pöördeline vorm + käändsõna): Targad mehed murdsid päid. Vanad naised peksid turul keelt
- reduplikatiivne verb (kaks või enam identset sidesõnaga ühendatud tegusõna pöördelist vormi): Ma ootan ja ootan bussi, aga see ei tule ega tule.
- rindverb ehk kaksikverb (liikumist väljendava tegusõna pöördeline vorm + mingi muu tegusõna pöördeline vorm): Tule võta kohvi. Lähen panen lapse magama.
Ka lihtöeldis võib koosneda mitmest sõnavormist, kuid seda ainult täis- või ennemineviku või eituse väljendamisel. Sellisel juhul on tegu liitvormiga ja abisõnaks on tegusõna olema: Ilmad on soojaks läinud või eitussõna: Ilmad ei lähe soojaks.
| lihtöeldis | liitöeldis | öeldis + komplement | |
|---|---|---|---|
| verbi liitvorm | perifrastiline verbivorm | ahelverb | verb + infinitiiv |
| on söönud | jäi söömata | hakkas sööma | kavatses süüa |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti Keele Osakonna preprindid 4, lk 49-65.