Supeluse tänav (Pärnu)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaart
Supeluse tänav 2020. aasta juulis
Supeluse tänav 2020. aasta juulis
Supeluse tänav 2020. aasta juulis

Supeluse tänav on tänav Pärnus.

Tänav asub rannarajoonis. Supeluse algab Esplanaadi ja Pühavaimu tänava ristumiskohas ning lõpeb ringristmikul, kus saab kokku Mere puiestee ja Ranna puiesteega. Tänav ristub veel Nikolai (paremalt), Karusselli (vasakult), Auli (vasakult), Roosi, Sääse (paremalt), A. H. Tammsaare puiestee ja Suvituse tänavaga.

Supeluse on ligikaudu 850 m pikkune. Tänaval tegutseb mitu hotelli, sh Villa Wesset. Läheduses asuvad Pärnu mudaravila ja Pärnu kuursaal. Tänava ääres asub ka Rannapark.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Supeluse (saksa keeles Badestraße) sai oma nime tänava lõpus asunud supelhoone järgi. Aastatel 19501989 kandis nime Nõukogude tänav.[1][2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pikk sirge Supeluse tänav rajati algselt militaarvajadusi silmas pidades, kuna see viis linnast mereääse rannakaitsepatareini. Tänava militaarne tähtsus vähenes 1830. aastatel, kui tänava lõppu rannakaitsepatarei endisesse hoonesse rajati kõrts, mis ehitati 1838. aastal ümber supelasutuseks.[1][3]

1857. aastal rajati tänava piirkonda suvemõis, mille 1867. aastal omandas von Bööckede perekond. Seetõttu tuntakse hoonekompleksi Bööckenhofi suvemõisana.[3]

Esialgu asusid tänava ääres heina- ja karjamaad, kuid 19. sajandi lõpus hakkas linn rannaäärseid heinamaatükke vahetama mujal asuvate maatükkide vastu, et rajada tänava piirkonda parke ja suvilarajoone. Rannapargi rajamisega alustati 1889. aastal. Kuna tänava äärsetes hoonetes majutati suvitajaid, siis nõudis linnavalitsus uutelt majadelt arhitektuurilist ilu ja küllaldast mahukust. 1890. aastal ehitati tänava lõpus asunud supelhoone asemele kaasaegne vesi-mudaravila.[1]

Esimene mudaravila hävines 1915. aastal, kui Saksa sõjalaevastik tulistas linna paarkümmend mürsku. Mudaravila hoone sai tõenäoliselt tabamuse ja süttis põlema. Ülejäänud Supeluse tänava hooned õnneks eriti kannatada ei saanud.[1][4]

Aastatel 19261927 valmis hävinud mudaravila asemele praegune Pärnu mudaravila hoone.[4]

Tänapäev ja tulevik[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on Supeluse endiselt peamine kesklinna ja supelranda ühendav tänav, kus suvehooajal liigub palju rahvast. Samuti asuvad tänaval mitmed söögikohad ja majutusasutused. Seetõttu on Supeluse tänavat nimetatud ka Pärnu suviseks peatänavaks.[5]

Selleks, et jalakäijatel ja ratturitel oleks rohkem ruumi suleti 2020. aasta suveks tänav autoliiklusele. Suvisel ajal plaanib linnavalitsus autoliiklust tänaval ka tulevikus piirata. Veel on Pärnu linnal kavas ehitada Supeluse tänava Esplanaadi ja Tammsaare puiestee vahele jääval lõigul üks autosõiduradu jalgrattateeks. Pärast seda muutub tänavalõik ühesuunaliseks ja autoga on võimalik sõita üksnes kesklinnast ranna poole.[5]

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Supeluse 1 – Kultuurimälestiseks tunnistatud puitelamu
  • Supeluse 17 – Kultuurimälestiseks tunnistatud puitelamu
  • Supeluse 21 – Supeluse tänava üks efektsemaid suvitusvillasid
  • Supeluse 23 – Ammende villa suvepansion
  • Supeluse 25 – Bööckenhofi suvemõisa peahoone
  • Supeluse 26 – Villa Wesset

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tõnu Kann. "Mõlemad ilmasõjad üle elanud Supeluse". Pärnu Postimees, 19. aprill 2012. Vaadatud 03.12.2020.
  2. "Supeluse tn". Kohanimeregister. Vaadatud 03.12.2020.
  3. 3,0 3,1 Leele Välja (2008). Jalutaja teejuht. Pärnu. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 84-85. 
  4. 4,0 4,1 Leele Välja (2008). Jalutaja teejuht. Pärnu. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 90-92. 
  5. 5,0 5,1 Karl Hütt. "Pildid: Supeluse tänav suleti tänasest mootorsõidukitele". Pärnu Postimees, 21. juuni 2020. Vaadatud 03.12.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]