Suhhoi Su-30
 Venemaa õhuväe Su-30SM | |
| Tüüp | Hävituslennuk |
|---|---|
| Tootja | |
| Riik |
 Nõukogude Liit  Venemaa |
| Disainer | Suhhoi |
| Esmalend |
31. detsember 1989 (33 aastat tagasi) |
| Võeti kasutusele | 1996 |
| Hetkeseis | Kasutuses |
| Põhikasutajad |
Venemaa |
| Muud kasutajad | Loend |
| Toodanguarv | 630+[1][2][3][4][5][6] |
| Meeskond | 2 |
| Pikkus | 21,935 m |
| Tiivaulatus | 14,7 m |
| Tiivapindala | 62 m2 |
| Tühimass | 17,7 t |
| Maksimaalne stardimass | 34,5 t |
| Mootor | 2 × Saturn AL-31FL/FP järelpõlemisega turboventilaatormootorit |
| Tippkiirus | 2120 km/h |
| Lennulagi | 17 300 m |
| Lennukaugus | 3000 km |
| Eelkäija | Su-27 |
| Edasiarendus |
Su-30MKI Su-30MKK Su-30MKM Su-30MKA |
Suhhoi Su-30 (vene keeles Сухой Су-30; NATO koodnimetus Flanker-C/G/H) on kahemootoriline kahekohaline Nõukogude Liidu hävituslennuk, mis töötati välja Suhhoi tehases. Tegu on mitmeotstarbelise lennukiga, mida saab kasutada iga ilmaga õhk-õhk-võitluseks ja püüdelendudeks.
Su-30 kasvas välja Suhhoi siseprojektina Su-27 perekonnast. Esmalt arendati kahekohalisest treeninglennikust Su-27UB raske-püüdurhävitaja SU-27PU. Aastal 1996 tehti plaanid ümber ning Venemaa kaitseministeerium nimetas Su-27PU ümber Su-30-ks. Samas perekonnast on Venemaa kaitseministeerium tellinud ka lennukid Su-27, Su-33, Su-34 ja Su-35. Hiljem arenes erinevate ekspordinõuete tõttu Su-30-st välja kaks haru, mida toodavad erinevad ettevõtted (KnAAPO ja Irkut), mis kuuluvad mõlemad Suhhoi alla.
KnAAPO toodab algselt Hiina müümiseks konstrueeritud, kuid hiljem ka Indoneesiasse, Ugandasse, Venezuelasse ja Vietnami müüdud mudeleid Su-30MKK ja Su-30MK2. Kuna KnAAPO oli lähedalt seotud ka Su-35 konstrueerimisega, on Su-30MKK ja Su-30MK2 sisuliselt 1990ndate keskpaiga Su-35 kahekohalised variandid. Hiina versioonil on vanem kuid kergem radar ning seetõttu rohkem kandevõimet. Sellel hävitajal on võimekus nii õhuüleolekuks kui rünnakuteks ning lääne lennukitest meenutab see Ameerika Ühendriikide McDonnell Douglas F-15E Strike Eagle'it.[7]
Irkutis toodeti lennukeid peamiselt NSV Liidu õhukaitsevägedele ning Su-30 varajases arendusstaadiumis pandi tehasele ülesandeks toota kahekohalisi treeninglennukeid Su-27UB. Kui India avaldas huvi osta lennukeid Su-30, töötati Irkutis välja Su-27UB edasiarendus Su-30MKI. Selle mudeli edasiarendused on Su-30MKM, Su-30MKA ja Su-30SM, mis arendati vastavalt Malaisiale, Alžeeriale ja Venemaale. Venemaa õhuvägi kasutab mudelit Su-30 ning on tellinud edasiarendust Su-30SM.
Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Alžeeria – õhuväel 70 Su-30MKA-d (2022)
Angola – õhuväel 12 Su-30K-d
Armeenia – õhuväel 4 Su-30SM-i[8]
Hiina – õhuväel 73 Su-30MKK-d ning mereväe õhuväel 24 Su-30MK2
India – õhuväel 272 Su-30MKI-d, 12 juurde tellitud[9]
Indoneesia – õhuväel 11 Su-30MK2
Kasahstan – õhukaitsevägedel 12 Su-30SM-i (detsember 2018), kolm tarnet novembris ja detsembris 2020 ning aastal 2021[10][11][12]
Malaisia – õhuväel 18 Su-30MKM-i
Myanmar – õhuväel 4–6 Su-30SME-d (2022)[13][14][15][16][17]
Uganda – õhuväel 6 Su-30MK2[18]
Valgevene – õhuväel 4 Su-30SM-i, 12 juurde tellitud (2019)
Venemaa – õhuväel 91 Su-30SM-i ja 19 Su-30M2 (2021), mereõhuväel 22+ Su-30SM-i ning kokku plaanitud saada 50[19][20][21][22][23]
Venezuela – õhuväel 22 Su-30MKV-d
Vietnam – õhuväel 35 Su-30MK2(V)-d[24]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Neljanda põlvkonna hävitaja
- Suhhoi Su-27
- Shenyang J-11
- Suhhoi Su-33
- Suhhoi Su-34
- Suhhoi Su-35
- Suhhoi Su-37
- Boeing F/A-18E/F Super Hornet
- McDonnell Douglas F-15E Strike Eagle
- Dassault Rafale
- Eurofighter Typhoon
- Mikojan-Gurevitš MiG-35
- Hävituslennukite loend
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Chacko, Joseph P. (8. detsember 2022). "Russia will soon receive the latest Su-30SM2: how does the aircraft differ from its predecessor". Frontier India.
- ↑ "Zbog čega Srbija neće Suhoje?". TangoSix.rs. 25. juuli 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2014. Vaadatud 14. veebruaril 2014.
- ↑ "Delivery of Su-30 MKI Fighters for IAF to get Delayed Due to HAL's Limited Assembly Line". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2014.
- ↑ "Russian Air Force to Get 21 Su-30 Fighter Jets in 2014". RIA Novosti. 13. veebruar 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2014. Vaadatud 13. veebruaril 2014.
- ↑ The Military Balance 2017
- ↑ "Поставки боевых самолетов в Вооруженные Силы России в 2017 году". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2018. Vaadatud 24. märtsil 2018.
- ↑ "Russia-Libya in billion-dollar arms deal". Moscow Top News. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2014. Vaadatud 6. aprillil 2014.
- ↑ "World Air Forces 2019". Flightglobal Insight. 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2019. Vaadatud 3. detsembril 2019.
- ↑ Pubby, Manu. "IAF to urgently procure 21 MiG 29s, 12 Su 30s". The Economic Times. Vaadatud 18. oktoobril 2020.
- ↑ "Kazakhstan Air Force deploys new Sukhoi Su-30SM fighters from Karaganda Air Base". www.airrecognition.com.
- ↑ "ЦАМТО / Новости / Авиационный парк Военно-воздушных сил пополнился истребителями Су-30СМ". armstrade.org.
- ↑ "Russia delivers combat aircraft, missile systems to Kazakhstan and Uzbekistan this year". TASS.
- ↑ Osborn, Andrew; Ostroukh, Andrey (22. jaanuar 2018). "Russia to sell six SU-30 warplanes to Myanmar: RIA". Reuters. Moscow. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2018. Vaadatud 22. jaanuaril 2018.
- ↑ "Новые подробности о закупке Мьянмой истребителей Су-30СМЭ". bmpd. 23. jaanuar 2018. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
- ↑ "Myanmar Regime Takes Delivery of Two Su-30 Fighter Jets from Russia". 4. juuli 2022.
- ↑ "Myanmar Air Force Day".
- ↑ "Myanmar Takes Delivery of Russian Sukhoi Su-30 Jets: Monitor". Defencenet.ae. 4. november 2022.
- ↑ "Uganda receives final Su-30s from Russia". Defenceweb. 7. juuni 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. november 2015. Vaadatud 2. septembril 2013.
- ↑ International Institute for Strategic Studies (IISS) (2021). "The Military Balance 2021". The Military Balance (inglise).
- ↑ "Иркутский авиазавод впервые построил для ВМФ четыре истребителя Су-30СМ2". ТАСС.
- ↑ "Defense contractor delivers new batch of Su-30SM2 fighter jets to Russian troops". TASS.
- ↑ "Минобороны и "Иркут" подписали контракт на поставку первых истребителей Су-30СМ для ВМФ". flotprom.ru. 17. jaanuar 2014. Vaadatud 5. detsembril 2019.
- ↑ "ЦАМТО / / В 2020 году Балтийский флот пополнился кораблями и новейшей военной техникой". armstrade.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2021. Vaadatud 13. jaanuaril 2021.
- ↑ "Sukhoi Su-30 story in colours. Sukhoi Su-30 fighter worldwide camouflage and painting schemes. Prototypes, experimental planes, variants, serial and licensed production, deliveries, units, numbers. Russia, India, China, Malaysia, Venezuela, Belarus, Ukraine, Algeria, Vietnam, Eritrea, Angola, Uganda". sukhoi.mariwoj.pl. Vaadatud 8. veebruaril 2021.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eden, Paul (toim). The Encyclopedia of Modern Military Aircraft. London, UK: Amber Books, 2004. ISBN 1-904687-84-9.
- Gordon, Yefim (1999). Sukhoi Su-27 Flanker: Air Superiority Fighter. Airlife Publishing, 1999. ISBN 1-84037-029-7.
- Williams, Mel, toim (2002). "Sukhoi 'Super Flankers'". Superfighters: The Next Generation of Combat Aircraft. Norwalk, Connecticut: AIRtime Publishing Inc., 2002. ISBN 1-880588-53-6.