Stanley Miller

Allikas: Vikipeedia
Stanley Miller (1999)
Stanley Miller

Stanley Lloyd Miller (20. mai 1930 Oakland, California5. jaanuar 2007 National City, California) oli Ameerika Ühendriikide keemik.

Ta oli aastast 1968 California Ülikooli San Diegos keemiaprofessor. Ta on uurinud elu tekkimist Maal abiogeneesi teel. Ta sai tuntuks tänu Milleri-Urey eksperimendile, mille ta viis läbi 1953. aastal, töötades doktorandina Chicago Ülikooli keemialaboris.

Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1951. aastal California Ülikooli Berkeleys keemia erialal bakalaureusekraadiga ja 1954. aastal kaitses ta Chicago Ülikoolis doktorikraadi.

Aastatel 1955–1960 töötas ta Columbia Ülikoolis New Yorgis arstiteaduse kolledži biokeemia osakonnas. 1960. aastal sai ta abiprofessori koha vastrajatud California Ülikooli San Diegos keemiaosakonnas. 1962. aastal edutati ta kaasprofessoriks ja 1968. aastal täisprofessoriks.

Milleri-Urey eksperiment[muuda | muuda lähteteksti]

Milleri-Urey eksperimendi (vahel kutsutakse lihtsalt Milleri eksperimendiks) idee pärines nobelistilt Harold Ureylt, kelle seminare Miller käis kuulamas[1]. Ureyst sai Milleri töö juhendaja[1]. Eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal.

15. mail 1953 avaldati ajakirjas Science Milleri artikkel "A Production of Amino Acids Under Possible Primitive Earth Conditions"[2]. See ilmus vaid mõni nädal pärast James Watsoni ja Francis Cricki tööd, milles need esitlesid DNA kaksikheeliksi mudelit[3].

Tunnustus ja mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Teda on mitmel korral nomineeritud Nobeli auhinna saamiseks, kuid kordagi ei osutunud ta auhinna saajaks.[1]

Tema auks annab alates 2008. aastast Rahvusvaheline Astrobioloogia Selts välja Stanley L. Milleri auhinda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]