Soojuse ja elektri koostootmine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Soojuse ja elektri koostootmine ehk soojus- ja elektrienergia koostootmine (kasutatakse ka lühikuju koostootmine; inglise cogeneration of heat and power, combined heat and power generation, lühendatult CHP) on energia kahe vormi, soojuse ja elektri üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega[1].

Soojuse ja elektri koostootmine võib toimuda näiteks soojuselektrijaamas. Koostootmisjaamu on majanduslikult otstarbekas rajada piisava soojuskoormusega väikeasulate ning tööstusettevõtete juurde.[2]

Koostootmine tähendab soojus- ja elektrienergia koostootmist tarbijate vahetus läheduses. Toodetud soojusenergiat kasutatakse tarbevee soojendamiseks, ruumide kütteks või jahutamiseks ja tootmisprotsessides. See vähendab oluliselt CO2 hulka ning toodetav energiahulk on odavam kui eraldi tootes. Koostootmisjaam on tunduvalt kasumlikum kui eraldi tootmine. Sama kütuse kogusega on võimalik saada mõlemat nii soojus- kui ka elektrienergiat. Struktuurselt on uued koostootmisjaamad ehitatud efektiivsemalt, mis kasutavad otstarbekalt ka jääksoojust. Sisuliselt on ka keskkonna karmide normide tõttu jõutud sinnamaani, kus korstnast väljub veeaur ja väga väikses koguses CO2, mis ei saasta ümbritsevat keskkonda ega ei mõjuta kasvuhooneefekti.

Aurukatla näitel koostootmine:

Katlasse siseneb kütus (näiteks freesturvas), katla temperatuuriks on suurusjärk 670celsiust ning kütus süttib hetkega. Katlas liigub kuumus üles ja kuumendab ülekuumendeid, mida läbib demineraliseeritud vesi, vesi aurustab hetkega torus. Tekib aur. Aur liigub aurutrumlisse, sealt edasi auruturbiini, käivitab generaatori ning tekib elektrienergia. Ülejäänud aur liigub soojusvahetisse, läbi soojusvaheti annab energia üle kaugkütte veele, sellest tekib soojusenergia.

Kütuse põlemisel tekivad kuumad suitsugaasid, mis liiguvad omakorda mööda kanalit korstna poole. Enne kui suitsugaasid korstnasse jõuavad, siis neid kasutatakse veel jääksoojusena, suitsugaasidest nii-öelda pestakse jääksoojus välja (suitsugaasipesur). Suitsugaasi puhastatakse elektrifiltritega, mis eemaldavad lenduvad osakesed. Kui katel põleb efektiivselt, siis CO2 teke on minimaalne.

CHP jaam võib koosneda alljärgnevatest põhiseadmetest:

· Katel

· Auruturbiin-generaator

Koostootmist lihtsustav joonis

· DH reduktsioonijaam

· Suitsugaaside kondensaator

· DH lisajahuti

· DH võrgu surve hoidmise süsteem

· Küttesüsteem

· Elektriühendused
[3]

Kütused[muuda | muuda lähteteksti]

Kütusena sobivad tahke-, vedel- ja gaaskütus[1]. Koostootmist iseloomustab paindlikkus kütuste valikul, samuti kütte ja elektri tootmine tarbija vahetus läheduses[1]. Kütte- ja elektrijaam kasutab kütust efektiivsemalt, tõstes energiatootmise kasutegurit[1] soojuse tõhusama kasutamisega.

Koostootmisjaamad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 25.10.2012)
  2. koostootmisjaamad, Alternatiivenergia Agentuur OÜ
  3. Balance of plant system for Tartu CHP power plant: system descriptions. Balance of plant system for Tartu CHP power plant: system descriptions
Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.