Enesehinnang

Allikas: Vikipeedia

Enesehinnang on psühholoogias inimese üldine subjektiivne emotsionaalne hinnang kui väärtuslik ta on. Hinnang peegeldab inimese enda otsust, mida ta enda kohta arvab. Enesehinnang hõlmab usku endasse (näiteks: olen pädev, olen väärtuslik) ja ka emotsionaalseid seisundeid nagu meeleheide, uhkus, häbi. [1] Smith and Mackie (2007) defineerisid nii: "Mina-käsitlus on see, mida me arvame endast ja enesehinnang on positiivne või negatiivne hinnang sellele, kuidas me ennast tunneme."[2]

Enesehinnang on huvitav sotsiaalpsühholoogiline konstruktsioon, kuna seda kasutatakse erinevate tulemuste edukaks ennustamiseks, nagu näiteks akadeemiline võimekus,[3][4] õnnelikkus, rahuldustunne abielus ja suhetes,[5] ja kriminaalne käitumine.[5] Enesekindlus võib kasutada konkreetsetes olukordades (näiteks: "Ma usun, et olen hea kirjanik ja ma olen selle üle õnnelik") või ka laiemas mõistes (näiteks: "Ma usun, et olen halb inimene ja see tekitab mulle üldist halba arvamust endast"). Psühholoogid arvavad, et enesehinnang on püsiv isiku tunnusjoon, kuigi see võib ka lühiajaliselt kõikuda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hewitt, John P. (2009). Oxford Handbook of Positive Psychology. Oxford University Press. pp. 217–224. ISBN 978-0-19-518724-3. 
  2. Smith, E. R.; Mackie, D. M. (2007). Social Psychology (trükk: Third). Hove: Psychology Press. ISBN 978-1-84169-408-5. 
  3. Marsh, H.W. (1990). "Causal ordering of academic self-concept and academic achievement: A multiwave, longitudinal path analysis.". Journal of Educational Psychology 82 (4): 646–656. doi:10.1037/0022-0663.82.4.646. 
  4. S. Yagual “Efectos de la violencia intrafamiliar en el autoestima de los estudiantes de octavo y noveno año de la Escuela de educación básica 11 de Diciembre” Editorial La Libertad. Universidad Estatal Península de Santa Elena, 2015. Ecuador. Online at http://repositorio.upse.edu.ec/xmlui/handle/46000/2069
  5. 5,0 5,1 Orth U.; Robbins R.W. (2014). "The development of self-esteem". Current Directions in Psychological Science 23 (5): 381–387. doi:10.1177/0963721414547414. 

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]