Enesehinnang

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Enesehinnang on psühholoogias inimese üldine subjektiivne emotsionaalne hinnang kui väärtuslik ta on. Hinnang peegeldab inimese enda otsust, mida ta enda kohta arvab. Enesehinnang hõlmab usku endasse (näiteks: olen pädev, olen väärtuslik) ja ka emotsionaalseid seisundeid nagu meeleheide, uhkus, häbi. [1] Smith and Mackie (2007) defineerisid nii: "Mina-käsitlus on see, mida me arvame endast ja enesehinnang on positiivne või negatiivne hinnang sellele, kuidas me ennast tunneme."[2]

Enesehinnang on huvitav sotsiaalpsühholoogiline konstruktsioon, kuna seda kasutatakse erinevate tulemuste edukaks ennustamiseks, nagu näiteks akadeemiline võimekus,[3][4] õnnelikkus, rahuldustunne abielus ja suhetes,[5] ja kriminaalne käitumine.[5] Enesekindlus võib kasutada konkreetsetes olukordades (näiteks: "Ma usun, et olen hea kirjanik ja ma olen selle üle õnnelik") või ka laiemas mõistes (näiteks: "Ma usun, et olen halb inimene ja see tekitab mulle üldist halba arvamust endast"). Psühholoogid arvavad, et enesehinnang on püsiv isiku tunnusjoon, kuigi see võib ka lühiajaliselt kõikuda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hewitt, John P. (2009). Oxford Handbook of Positive Psychology. Oxford University Press. pp. 217–224. ISBN 978-0-19-518724-3. 
  2. Smith, E. R.; Mackie, D. M. (2007). Social Psychology (trükk: Third). Hove: Psychology Press. ISBN 978-1-84169-408-5. 
  3. Marsh, H.W. (1990). "Causal ordering of academic self-concept and academic achievement: A multiwave, longitudinal path analysis.". Journal of Educational Psychology 82 (4): 646–656. doi:10.1037/0022-0663.82.4.646. 
  4. S. Yagual “Efectos de la violencia intrafamiliar en el autoestima de los estudiantes de octavo y noveno año de la Escuela de educación básica 11 de Diciembre” Editorial La Libertad. Universidad Estatal Península de Santa Elena, 2015. Ecuador. Online at http://repositorio.upse.edu.ec/xmlui/handle/46000/2069
  5. 5,0 5,1 Orth U.; Robbins R.W. (2014). "The development of self-esteem". Current Directions in Psychological Science 23 (5): 381–387. doi:10.1177/0963721414547414. 

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]