Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus
Kaugseire teadus- ja arenduskeskus (KATAK) on Sisekaitseakadeemia struktuuriüksus. Loodud 2022. aasta kevadel eesmärgiga pakkuda siseturvalisuse valdkonnas ametkondade üleseid rakendusuuringuid ja oskusteavet kaugseiretehnoloogiatega kaasnevate võimaluste tegevusvaldkondadesse integreerimiseks. Keskus pakub erinevaid kompetentse, sh kaugseire platvormide tundmise ja mehitamata õhusõidukite käitamise kompetentsid; elektroonilise side ja selle häirimise kompetents (droonitõrje kontekstis); küberturvalisuse kompetents; andmehõive- ja andmetöötluskompetents. Uuringute fookus on suunatud siseturvalisusega seotud teenuste ja protsesside väärindamisele kaugserelise komponendiga, samuti uute kaugseiret kasutavate teenuste ja protsesside väljatöötamisele. Keskuse esimeseks juhiks on Veiko Randlaine.
Koostöö[muuda | muuda lähteteksti]
Peamine koostöö toimub nii Siseministeeriumi haldusalas Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga, kui väljaspool muude siseturvalisuse valdkonna, lennuohutuse, teadus- ja arendustegevuse ning mõõdistamisetega seotud asutuste ja organisatsioonidega. Eraldi koostöökokkulepe on Keskkonnaametiga.
Kõrgkoolidest ja teadusasutustest toimub tihedam koostöö Lennuakadeemia, Kaitseväe Akadeemia ning Tartu Observatooriumiga.
Olulist rolli mängib koostöö uute tehnoloogiate arendamise ja rakendamisega tegelevate ettevõtetega nii Eestis kui välismaal.
Lennuorganisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Tulenevalt vajadusest opereerida järjest võimekamaid droone, nt Threod EOS C VTOL, loodi koostöös Lennuakadeemiaga ühine mehitamata õhusõidukite (MÕS) käitamisorganisatsioon, millele Transpordiamet väljastas erikategooria käitamisloa. Organisatsoon täidab nii Sisekaitse- kui Lennuakadeemia ühist riiklike drooniteenuste ja mehitamata lennunduse valdkonna edendamise eesmärki [1], kui ka koolide kitsamaid eesmärke, vastavalt õppe- ja testlennud.
.jpg)
Projektid[muuda | muuda lähteteksti]
Lisaks osalemisele erinevatel testimistel, töögruppides ja koolituste läbiviimisele on KATAK osaline mitmetes rakendusuuringu projektides:
- Liiklusõnnetuse digitõendi loomise uuringu projekt koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga, ilmunud on uuringuprojekti esimese etapi lõpparuanne [2], hetkel (2024. aastal) toimub uuringu teise etapi tulemuste põhise metoodika koostamine.
- Piirisündmuse digitõendi loomise projekt DMDLBVEC Euroopa piirivalveagentuuri Frontex rahastusel alates 01. septembrist 2023.
- Ühisekspermendid Kaitseväe Akadeemia ja Maaülikooliga.
- MÕS ametkondadeülesed kasutusperspektiivid Siseturvalisuse valdkonnas, ühisuuring Lennuakadeemiaga.
Samuti on toimumas erinevad tegevused, millede tulemusel on valminud või valmimas erinevad artiklid, mõttepaberid või analüüsid:
- Drooniterrorismi tehnoloogiad, nende rakendamisviisid ja võimalikud kasutajad [3].
- C-UAS väliskogemuse analüüs[4].
- Kosmosetehnoloogiate kasutusvõimalused Siseministeeriumi haldusalas [5].
- Kaugseiretehnoloogiate kasutamise võimalused ja võimekused siseturvalisuse valdkonnas.
- Erinevate valitsemisalade kaugseire võimekuste ja toimeloogikate analüüs.
- Teiste riikide kaugseire praktikate siseturvalisuses kasutamisjuhtude analüüs.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Lennuakadeemia. "Eesti Lennuakadeemia laiendab tegevust mehitamata lennunduse valdkonnas". Vaadatud 18. septembril 2023.
- ↑ Puusalu, Jaanika. "Mehitamata õhusõidukite kasutamise võimalused Eestis liiklusõnnetuse sündmuskohalt andmete kogumiseks uuringu lõpparuanne". Vaadatud 18. septembril 2023.
- ↑ Belova-Dalton, Oksana & Pärn, Tõnu. "Drooniterrorismi tehnoloogiad, nende rakendamisviisid ja võimalikud kasutajad". Vaadatud 14. veebruaril 2024.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Pärn, Tõnu. "Välisriikide MÕS-i vastase võitluse võrdlus". Vaadatud 12. märtsil 2024.
- ↑ Pärn, Tõnu. "Kosmosetehnoloogiate rakendamise võimalused siseministeeriumi haldusalas". Vaadatud 14. veebruaril 2024.