Siit igavikku

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Siit igavikku (romaan))
Disambig gray.svg  See artikkel räägib romaanist; filmi kohta vaata artiklit Siit igavikku (film)

"Siit igavikku" ("From Here to Eternity") on ameerika kirjaniku James Jonesi esikromaan, mis avaldati 1951. Romaan keskendub Hawaiil baseeruva USA jalaväekompanii sõjaväelastele 1941. aastal, vahetult enne Jaapani rünnakut Pearl Harborile. Selles on sarnaseid jooni Jonesi ja tema 27. jalaväerügemendi E-kompaniiga (nn "poksiv kompanii") tõestisündinud faktidega. Jonesi kompaniikaaslane Hal Gould nentis, et kuigi romaani tegevus tugineb nende kompaniil, on isikud väljamõeldud nagu ka karmid olud ja kirjeldatud sündmused.

"Siit igavikku" võitis rahvusliku raamatuauhinna [1] ja Modern Library kirjastuse nõukogu paigutas selle oma 20. sajandi saja parima romaani nimekirja.[2] Raamatu järgi on tehtud Oscareid võitnud film (peaosades Burt Lancaster, Montgomery Clift ja Frank Sinatra), kaks teleseriaali ja muusikal Londonis.

Sisu kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Reamees Robert E. Lee Prewitt, hüüdnimega Prew, viiakse  1941. aasta veebruaris üle uude üksusesse, G-kompaniisse,  USA armee jalaväe baasis Schofieldis Hawaiil. Prew on kuus aastat teeninud tegevväelane, suurepärane pasunapuhuja (signalist) ja endine poksija. Oma eelnevas väeosas Signaalkorpuses oli ta esitanud kaebuse, et temast kehvem pasunapuhuja määrati Esimeseks Signalistiks, sest see oli ülema sõber või isegi armuke.

Kapten Dana "Dünamiit" Holmes on G-kompanii juht ja rügemendi poksitreener. Ta valis Prew oma üksusesse, sest too oli varem võimekas kergekeskkaalu poksija. Holmes arvab, et poksi meistrivõistluste võit sillutaks tema teed karjääriredelil ning seepärast komplekteerib ta tugevat meeskonda, pakkudes selle eest meestele aukõrgendust ja paremat palka. Prew tegi poksiga lõpparve pärast õnnetut juhtumit kui ta oma sparringupartneri pimedaks oli löönud. See oli ka üks põhjustest, mille pärast ta üleviimist oli palunud – nii lootis ta poksimisest pääseda. Kuna Prew keeldub Holmesi tiimis poksimisest, määratakse talle selle eest "erikohtlemine", mida viivad läbi rühmaülem seersant Galovitch ja teised. "Erikohtlemine" tähendab pidevat rügamist, et täiendav drill, põhjendamatud karistused ja ebameeldiv töö, mida keegi vabatahtlikult teha ei taha, murraksid lõpuks ta väsinud vaimu. Hoolimata sellisest kiusamisest keeldub Prew kangekaelselt oma meelt muutmast.

Vanemseersant Milt Warden, kuigi kõigest allohvitser, teeb ära kõik kompanii juhtimise musta töö sel ajal, kui Holmes on ära ja oma ülendamist taotleb või naisi taga ajab. Warden teeb oma tööd hästi ja mõistab ka oma alluvaid. Prew hakkab Wardenile meeldima, ühel hetkel peale koos joomist hoolitseb ta, et Prew jõuaks ilusti koju ja ei saaks karistada. Warden on kuulnud jutte, et Holmesi kaunis naine Karen on maganud mitme mehega nende üksusest ja loob temaga  armusuhte. Warden saab teada, et Kareni kergemeelse käitumise  põhjuseks on abikaasa truudusetus ja see, et mehelt saadud gonorröa raviks oli too nõudnud emaka eemaldamise operatsiooni. Karen ja Warden armuvad ning Warden jätkab naisega salaja kohtumisi hoolimata ohust saada degradeeritud või isegi vangi mõistetud kui asi välja tuleb. Holmes  saab aru, et naisel on armuke kuid ei kahtlusta Wardenit. Karen käib peale, et Warden läbiks ohvitseride kursused, et nad saaksid pärast lahutust abielluda kuid Wardenil on ohvitseriks olemisest oma arusaamine ja ta ei võta vedu. Aja möödudes tekitab suhte salajas hoidmine pingeid ja hakkab pidurdama nendevahelisi tundeid.

Prew sõbruneb äsja värvatud reamees Angelo Maggioga, kes satub tihti jamadesse tänu oma temperamendile ja tormakusele. Kord linnast jooma pealt tulles satuvad Prew ja Maggio kokku sõjaväepolitseiga, kellega Maggio kaklema hakkab. Selle eest määratakse talle karistuseks kinni istumine kartsas, kohalikus sõjaväe kinnipidamisasutuses. Kohalikus bordellis, kus teenindatakse sõdureid, kohtab Prew kena prostituuti Lorene'i, päris nimega Alma Schmidt. Lorene säästab teenitud raha, et seada end sisse oma kodulinnas Oregoni osariigis ja abielluda lugupeetud mehega nii, et keegi ei aimakski tema minevikku prostituudina. Lorene ja Prew armuvad, kuid naine ei soovi abielluda, sest tema arvates ei ole mees talle piisavalt hea.

Veidi enne suurt kompanii poksimatši  kakleb Prew poksija Isaac Bloomiga ja peksab ta nii läbi, et kardetavalt ei saa Bloom enam matšil poksida. Bloom siiski poksib ja võidab kiire nokaudiga. Hiljem ründab seersant Galovitch noaga relvastamata Prew'd. Prew saab rusikatega ründajast jagu kuid keeldub hiljem tunnistamast, et Galovitch kasutas nuga. Selle eest määratakse talle kolm kuud kartsa. Sel ajal kui Prew kartsas istus, sooritab salamisi homoseksuaalne Bloom enesetapu.

Kartsa ülema asetäitja ülemseersant "Jõmmu" Judson klohmib ja mõnitab regulaarselt vangistatud karistusaluseid. Prew loob ühenduse Maggioga, kes istub kõige tõrksamatele vangidele mõeldud barakis "number kaks". Maggiot on korduvalt pekstud ja  üksikkongis hoitud, ta on muutunud ükskõikseks. Prew eksib meelega vangla reeglite vastu ja kombineerib ennast ka "number kahte". Ta laseb selleks ka ennast peksta ja ta määratakse "musta auku", pimedasse kongi vee ja leiva peale. Pärast "musta auku" paigutatakse "Prew number kahte" kus ta loob teiste vangidega sõpruskonna. Maggio teeskleb, et on hulluks läinud ja proovib sel moel nii vanglast kui ka armeest vabaneda. Judson haistab, et Maggio simuleerib ja peksab teda mitu päeva, et ta teeskluse üles tunnistaks. Judsonil ei õnnestu siiski ülestunnistust välja peksta ehkki Maggio annab sõpradele märku, et tema vaimne seisund on veel normaalne. Maggio vabaneb viimaks häbiväärse paragrahv 8 põhjal ja Prew ei näe teda enam kunagi.

Kui Judson korraldab ühe "number kahe" vangi, Blues Berry vägivaldse ülekuulamise, siis lõppeb see piinamise ja peksmisega nii, et Berry sureb teiste vangide silma all. Prew lubab Judsoni tappa kui vanglast vabaneb. Vähe aja pärast ta vabanebki ja naaseb G-kompaniisse, kus on paljugi muutunud. Holmes oli saanud ametikõrgenduse ja kompaniist lahkunud, Galovitchi auastet oli alandatud pärast noaga ähvardamise intsidenti. Mõni päev hiljem saab Prew linnaloa, kohtab linnas Judsonit, kutsub ta välja ja tapab noavõitluses, kuid saab ka ise raskelt haavata. Ta läheb "hüppesse" Alma juurde, et seal paraneda ja jääb sinna peale tervenemist kauemaks kuigi suhe Almaga hakkab jahtuma. Edasine armeeteenistus tundub talle mõttetuna kuid tal ei ole ka mõtteid, mida edasi teha. Alma kavatseb naasta Oregoni ilma meheta. Prew kardab, et ta pannakse Judsoni tapmise pärast istuma, kuid salajasel kohtumisel Wardeniga saab ta teada, et teda ei kahtlustata tapmises. Warden hoiatab, et "hüppes" oldud aja eest tuleb tal jälle kartsa minna, mispeale Prew end Alma juures edasi peidab.

Jaapani ootamatu rünnak Pearl Harborile põhjustab hävingut  sadamas ja Hickami lennuväljal kuid mitte Schofieldi kasarmutes. Prew otsustab oma üksusesse tagasi minna ja jätab Almaga jumalaga. Valvepost peatab ta tagasiteel ja kuna tal pole dokumente Prew arreteeritakse. Prew paneb jooksu, et vältida kartsa sattumist kuid ta lastakse maha. Warden tuleb laipa tuvastama ja võtab vastu ta isiklikud asjad.


Wardenist saab reservväelaste leitnant, seega saab ta ohvitseriks. Ta jätab Kareniga hüvasti, sest algab Teine maailmasõda ja Karen lahkub Ameerika mandrile. Lahkuminek on mõlemale raske, kuid nad on õnnelikud koos oldud aja üle. Karen kohtab lahkuval laeval ülesläädud kena tüdrukut, kes olevat töötanud saarel juhiabina ja kelle peigmees hukkus rünnaku ajal. Peigmeghe nimi olevat Robert E.Lee Prewitt, pärit "vanast Virginia suguvõsast", lennuki pilot, kes hukkus Hickami lennuväljale tehtud rünnaku ajal ja sai selle eest postuumselt Hõbetähe autasu. Warden oli rääkinud Prew loo Karenile ja ta sai aru, et türuk oli eksprostituut Lorene.

Peategelased[muuda | muuda lähteteksti]

  •  Reamees Robert E. Lee "Prew" Prewitt — 23-aastasena olnud tegevteenistuses 6 aastat. Tema kaevandustöölistest pere oli vaene ja lagunes, Suure Majanduskriisi ajal sai poisist juhutööline ja17 aastaselt värvati ta armeesse. Seal õppis ta poksima ja oskuslikult pasunat mängima.
  •  Vanemseersant Milton Anthony "Milt" Warden —  34-aastasena on teenistus viinud teda mitmele maale, ta on hea administrator, kes haldab G-kompanii igapäevaseid tegevusi. Ta on karm kuid õiglane oma meestega arvestav allohvitser, ohvitseride võimekuse suhtes on tal oma eelarvamused. Tal on armusuhe Karen Holmesiga. Romaani lõpuks saab ka temast ohvitser, reservväelaste leitnant.
  • Kapten Dana "Dynamite/Dünamiit" Holmes — G-kompaniid juhtiv ohvitser  ja rügemendi poksitreener. Ta on karjerist, kes pigistab oma poksijatest viimast ja lipitseb ülemuste ees, et teenida ametikõrgendust. Ta laseb Wardenil kompaniid juhtida, et tegeleda muude asjadega. Ta petab ja ignoreerib oma naist Karenit. Lõpuks ülendatakse ta majoriks ja ta viiakse G-kompaniist mujale.
  • Karen Holmes — Kapten Holmesi kaunis naine, kelle tervise mees on rikkunud, hankides talle suguhaiguse ja sundinud seetõttu emakaoperatsioonile. Seepärast on nende abielu karil ja Karen vaatab ka teisi mehi, nende hulgas Stark ja Warden, kellest viimasesse ta ka armub.
  • Lorene/ Alma Schmidt — ilus prostituut, kes tuli Hawaiile Oregonist. Ta hakkas prostituudiks pärast lagunenud suhet oma endise posiga, kes ta rikkama naise pärast maha jättis. Ta kavatseb teenitud rahaga koju naasta, abielluda rikka ja lugupeetud mehega kõrgemast klassist ja unustada oma endine amet. Ta armub Prew' kuid nad ei abiellu, sest mehe sotsiaalne status ei vasta naise unistustele.
  •  Reamees Angelo Maggio — noor tuulepea on Brooklyni itaallane, kellest saab Prew hea sõber. Ta pakub ennast lisateenistuse hankimiseks homoseksuaalidele kuigi on ise hetero. Purjus peaga kakleb ta sõjaväepolitseiga ja määratakse kartsa, kus teda töötleb Judson, lõpuks vabastatakse ta teenistusest paragrahv 8 järgi (sõjaväeteenistuseks sobimatu).
  • Esimese järgu reamees Isaac Bloom — juudi rahvusest jalaväelane, kes liitus oma karjääri nimel Holmesi poksitiimiga. Tal tekib lööming nii Maggio kui ka Prewittiga, muuhulgas arvab ta, et teda ei saalita kuna ta on juut. Hiljem edutatakse ta kapraliks kuid visatakse allohvitseride koolist välja. Ta on hirmul, et ta homoseksuaalsus avalikuks saab ja sooritab lõpuks enesetapu.
  • Seersant Maylon Stark — Kompanii peakokk, teenis koos kapten Holmesiga eelnevalt Fort Blissis, kus Starkil oli suhe ka Karen Holmesiga..
  • Seersant/ rühmaülem "vana Ike" Galovitch — vanem jugoslaavia juurtega sõjaväelane, kes töötleb Prew'd kui too keeldub poksimisest. Ta ründab noaga Prewitti, kes talle enesekaitseks peksa annab ja seepärast kartsa määratakse.
  • Ülemseersant "Fatso/Jõmmu" Judson — sadistlik kartseri ülema asetäitja, kes peksab ja piinab karistatuid tühistel põhjustel. Ta tapab peksuhoos Blues Berry ja sureb hiljem Prew käe läbi.
  • Jack Malloy — värvikas kongikaaslane kartsast, kes oli varem ametiühingu tegelane ja meremees. Ta põgeneb vangimajast ja langeb Judsoni tapmises kahtluse alla.
  • Blues Berry — Prew ja Maggio sõber, kelle Judson kartsas surnuks piinab.

Pealkiri[muuda | muuda lähteteksti]

Pealkiri on väljend Rudyard Kiplingi luuletusest "Gentleman Rankers/ Härrad reamehed".

On pummelungil härrad reamehed,
Siit igavikku ära neetud need,
Jumal andestagu neile kes oleme,
Mää, kõrgeausus, rünnakule!

Kontekst[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigis Jonesi Teise maailmasõja teemalistes on kolm keskset tegelast põhijoontes sarnased kuid nende nimed on muudetud. Romaanis "Siit igavikku" esinevad Warden, Prewitt ja Stark, "Peenike punane joon" (1962) Welsh, Witt ja Storm ning "Vilistage!" (1978) Winch, Prell ja Strange.

Tsensuur[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2009 teatas kirjaniku tütar Kaylie Jones avalikkusele, et isa oli sunnitud käsikirja muutma, eemaldades sealt enne ilmumist roppe sõnu ja homoseksi kirjeldavaid lõike.[3] Kirjastus Open Road avaldaski e-raamatu tsenseerimata kujul 2011.aastal [4] ja kirjastus Penguin paberköitena 2013.aastal oma tänapäeva klassikute  sarjas.[5]

 Meediakajastus[muuda | muuda lähteteksti]

"Siit igavikku" võitis kolmanda igaaastase USA rahvusliku raamatuauhinna 1952.[1]

Joan Didion kirjutas romaani kohta mitu kiitvat artiklit ja esseed, tuntuim neist on "In the Islands", mis ilmus 1979 kogumikes "The White Album" ja 2006 "Collected Nonfiction"..

Romaan on 62. kohal Modern Library kirjastuse 100 parima romaani hulgas.[2]

Adaptsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Televisioon ja film[muuda | muuda lähteteksti]

"Siit igavikku" järgi tehti juba 1953. aastal samanimeline film, režissöör Fred Zinnemann, filmiprodutsent Buddy Adler ja kus Burt Lancaster ja Deborah Kerr mängisid omal ajal kuulsaks saanud seksistseeni mererannal..[4]

Romaan oli aluseks samanimelistele miniseriaalile 1979 (Natalie Wood, William Devane, Kim Basinger jt.) ja jätkuseriaalile 1980 (Barbara Hershey, William Devane, Don Johnson jt.).

Lava[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoobris 2013 lavastati romaani ainetel muusikal Londonis Shaftesbury teatris.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]