Shiatsu

Allikas: Vikipeedia
Peamised meridiaanid ja tsubod

Shiatsu (kanji: 指圧; hiragana: しあつ) on Jaapani teraapiavorm, mis on välja arendatud traditsioonilisest Hiina meditsiinist.

Shiatsu tuleb sõnadest shi, mis tähendab 'sõrme' ja atsu, mis tähendab 'vajutama', 'survet'. Shiatsu on kaasaegne teraapia, mille juured on traditsioonilises Hiina meditsiinis. Seda on kirjeldatud mõnikord ka kui Jaapani füsioteraapiat. Praktiline ravi ja filosoofia on sarnane nõelravile, kasutatakse sarnast meridiaanide (energiakanalite) süsteemi ja tsubo't (survepunkte), ainult ilma nõelu kasutamata. Erinevalt paljudest teistest teraapiatest on ravi saaja ravi ajal riietega ja massaaži juures ei kasutata õli.

Ravi käsitleb lümfivedelikuringlust, vabastab kehas mürkaineid ja sügaval lihastes asuvaid pingeid, stimuleerib hormoon- ja immuunsüsteemi, mõjub autonoomsele närvisüsteemile, võimaldades samal ajal ravi saajal sügavalt lõdvestuda ja saada kontakti enda keha ravijõuga.

Tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Shiatsu põhiprintsiip on sõrmede surve kasutamine. Shiatsu't on tihti nimetatud punkt-massaažiks, kuigi tehniliselt ei ole see korrektne. Võib väita, et shiatsu on punkt-massaaži versioon, kuna see kaasab punktide survega stimuleerimise. Kuid siiski see ei ole shiatsu's ainuke kasutatav töötamisviis. Shiatsu's kasutatakse mõnikord ka surve avaldamist suuremale alale, mitte ainult spetsiaalsetele punktidele nagu nõelravis; mõnikord on surve avaldatud täpselt punktide lähedale. Shiatsu'ga tegeleja kasutab oma sõrmi ja pöidlaid, et avaldada survet täpselt vastavatele kohtadele. Avaldamaks survet suuremale alale, kasutatakse ka peopesi, küünarnukke, põlvi, ja jalgu.

Lisaks survele kasutatakse shiatsu's ka kerget venitust ja manipulatsioonitehnikaid. Need meenutavad rohkem kaasaegset füsioteraapiat kui jaapani massaaži. Kuid shiatsu erineb Lääne massaažist nii tehnika kui ka teooria poolest. Kui Rootsi massöörid kasutavad lihaste venitamiseks pikaajalisi, voolavaid käeliigutusi, kasutavad shiatsu praktiseerijad meridiaanidele ja tsubo'dele rütmilist, järkjärgulist ja astmelist survet. Mõnikord võidakse kasutada ka kergeid, hoidvaid haardetehnikaid, tavaliselt poepesadega, pannes käsi inimese peale nagu vaimses ravitsemises. Venitusharjutused ja teised parandavad tehnikad viivad keha tasakaalu, seda nii füüsiliselt kui ka energeetiliselt.

Shiatsu töötab põhiliselt energia ehk chi'ga, mis ringleb kehas spetsiaalsetes energiakanalites ehk meridiaanides. Hiina traditsiooniline meditsiin väidab, et meil kõigil on kehas elujõud või eluenergia chi, mis reguleerib füüsilist, vaimset ja hingelist tasakaalu. See elujõud (qi või chi hiina keeles, ki jaapani keeles), hoiab meie kehas tasakaalu. Chi ringlemist võivad takistada kas väline trauma, nagu vigastus, või sisemine trauma, nagu näiteks stress ja depressioon. Meie tajume seda valu ja väsimusena, ilmneb "haiguse" seisund. Shiatsu's kasutatakse füüsilist puudutust, et parandada häireid chi voolavuses.

Kogu shiatsu olemust iseloomustab puudutus. Puudutus on imepärane ja otsene viis oma armastuse ja kaastunde edasi andmiseks teiste inimestega suhtlemisel. Puudutus võib olla väga erineva kvaliteediga, kõikudes agressiivsest, ahistavast ja mehaanilisest kuni hellitava, hooliva ja intuitiivseni. Kõik elavad olendid reageerivad puudutusele ja shiatsu puudutus aitab seda vajadust täita. Shiatsu's kasutatakse põhiliselt hoolivat puudutust, et käivitada inimese sees ennast ise raviv protsess.

Shiatsu hõlmab mitme erineva lähenemisviisi segu. See sisaldab survet, haardesse haakimist, pühkimist, väristamist, pöörlemist, keerutamist, haaramist, vibreerimist, patsutamist, sikutamist, tõstmist, näpistamist, rullimist, silitamist, harjamist, ja mõndades variatsioonides ka paljajalu-shiatsu't, mis seisneb inimese seljal, ka jalgadel ja säärtel paljajalu jalutamist. Shiatsu on siiski valdavalt teraapia, mis antakse edasi kätega. Shiatsu on saanud läänemaades hinnatud alternatiivteraapiaks ja seda kasutatakse täiendava teraapiana harilike tervisehäirete ravis ja ka ennetamises. See on turvaline ja efektiivne ravi.

Chi, Qi või Ki mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Chi on põhiline mõiste traditsioonilises Hiina ja Jaapani meditsiinis ja seda peetakse elu tuumaks, mis hooldab ja toidab meie füüsilist keha, vaimu ja hinge. Traditsioonilises India meditsiinis kannab see nime prana. Hiina sõna qi tõlgitakse kui 'hingetõmbed'. Jaapani sõnaraamat defineerib ki kui 'vaim, hing, süda'. Jaapani sõnavaras on sadu väljendeid, mis kasutavad sõna ki. Enamik neist on igapäevases kasutuses, kui räägitakse inimese meeleolust, hoiakust või iseloomust.

Chi on kõikjal, liigub ja muudab oma suunda, seda saab igapäevaselt kosutada, uuesti täita. Inimkeha on chi pideva liikumise väli, see ringleb kudedes, rakkudes, lihastes ja siseorganites. Energia ringleb, täitmaks alasid, kus on seda on puudu ja imemaks energiat aladelt, kus on seda ülemäära. Energiaringlus on kavandatud nii, et ta suudaks ennast ise reguleerida. Enamus energia tasakaaluhäireid paranevad iseenesest. Ravi kasutatakse üldiselt püsiva valu ja blokeeringu või teatud koha energiavaeguse puhul – see on koht, kus tulevad mängu shiatsu ja teised sarnased teraapiad.

Valik harjutusi aitab kogeda chi'd oma kehas ja tunda selle mõju kehale. Chi koosneb elektrilistest, magnetilistest, infrasoonilistest ja Infrapunakiirguse vibratsioonidest, mida saab intuitiivselt tajuda ja vaimselt suunata. Seda saab pildistada, kasutades Kirliani fotograafiat. Nagu õhk, mida me oma elus hingamiseks vajame, on chi meie vitaalsuse allikas. See on jõud, mis meid juhib ja inspireerib elus edasi minema. Kui chi meie kehast lahkub, me sureme. Vanade Hiina filosoofia teooriate järgi pole elu ja surm muud kui chi süvendamine ja laialihajumine. Chi muutub kehaks, nii nagu vesi muutub jääks. Vesi kümub jääks, chi koaguleerub (kalgendub) füüsilise keha loomiseks. Kui jää sulab, saab temast vesi, kui inimene sureb, saab temast jälle hing.

Meridiaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Energia ringleb inimese kehas teatud kanaleid ehk meridiaane mööda. Indias kutsutakse neid nadi'deks ehk 'jõgedeks'. Meridiaanid paiknevad võrgustikuna ja on omavahel ühenduses, nad on ühenduses meie organite, naha, lihaste ja luudega. Chi, mis meridiaanides ringleb, võib oma loomult olla rohkem yang, kaitsedes keha väljastpoolt, või rohkem yin, kaitsedes keha seespoolt. Ühendused jooksevad sügavalt organite seest suurematesse meridiaanidesse ja sealt väiksematesse meridiaaniharudesse nahas.

Kõigil 12 organil on ühendus meridiaanide või energiakanalitega, meridiaane nimetatakse selle organi järgi, mida ta ühendab. Meridiaanid on nagu energia jõekesed, mis varustavad meie keha energiatoidu ehk elujõuga. Kui elame tervislikult, voolab chi takistamatult ja pidurdamatult, energia jaotub mööda meridiaane ja nende harusid laiali. Meridiaanid hoiavad ära kahjulike energiate sisenemise meie kehasse (bakterite ja viiruste kujul). Kahjuliku energia olemasolu meie kehas avaldub väliste sümptomite kujul. Shiatsu's võib leida selliseid kohti tundlike või valulike piirkondadena.

Kui meridiaan on mingil põhjusel blokeeritud või miski takistab energia voolu, ei jõua chi kohta, mida ta peaks toitma. Tulemusena kannatavad vastavad rakud, koed või organid. Kui meridiaan on blokeeritud, saab mingi kehaosa liiga palju chi'd. See põhjustab ühe organi liigset aktiivsuset ja teise organi passiivsust ja väsimust. Kui selle probleemiga ei tegeleta, võib haigus muutuda aina raskemaks ja süveneda. Probleemsete kohtade leidmine ja õigesti tõlgendamine on shiatsu üks eesmärke ja ravipõhimõtteid. Valupunktide asukoht räägib meile sümptomi päritolust, haiguse tegeliku põhjuse asukohast ja tasakaalu puudumisest terves energiasüsteemis, mis on haiguse põhjustajateks.

Mööda meridiaane liikudes leiab ka rohkem laetud ja plahvatusohtlikke energiapunkte, mida kutsutakse survepunktideks ehk tsubo jaapani keeles. See on punkt, kust on chi'd kõige lihtsam mõjutada. Stimuleerides erinevaid tsubo'sid saab energia tasakaaluhäireid parandada. Shiatsu puhul tuleb mõjutatud meridiaani ja punkte mööda edasi liikuda, kuni korralik voolavus on taastatud. Kasutades erinevaid shiatsu tehnikaid, nagu surve, venitamine, hõõrumine ja keha liikuvust parandavad harjutused, on võimalik blokeeringud vabaks lasta, meridiaan avada ja keha uue tasakaalustatud energiaga laadida.

Hiinlased kasutavad meridiaanide kohta terminit jing luo, mis tähendab kanalit. Akupunktuuris on need nähtamatud kanalid tee, mida mööda chi meie kehas ringleb. Nõelravi punktid on asukohad, kus chi tõuseb keha pinnale lähemale. Akupunktuuris on iga meridiaan seotud ja nimetatud kindla organi järgi. Neist põhilised on kops, neer, sapipõis, kõht, põrn, süda, maks, jämesool, peensool, kusepõis, san jiao (kolmiksoojendi) ja pericardium (südamekaitsja/ kuue meridiaani ringlus). Lisaks on veel kaheksa erakorralist nõelravi kanalit, mida peetakse reservuaarideks, mis varustavad chi ja verega ülejäänud 12 regulaarset meridiaani.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Shiatsu on tekkinud Hiinas vähemalt 2000 aastat tagasi ajal, mil tekkisid esimesed seletused sellele, mis võib põhjustada tervisehäireid ning ravimid ja abinõud, mis muutusid dieediks või lausa eluviisiks. Juba siis tunti ka massaaži ja nõelravi. Traditsioonilist Hiina massaaži tunti kui anma ja see leidis kiiresti tee Jaapanisse, kus see omaks võeti. Jaapanlased hakkasid seda massaaži samuti anmaks kutsuma. Teraapiavorm, mis tänapäeval on tuntud kui shiatsu, on arenenud aja jooksul anma'st. Anma on olnud kasutusel sajandeid. Sellega on ravitud nii tavalisi tervisehäireid kui ka tõsisemaid haigusi.

Uued mõjutused meditsiinist ja lääne teaduse areng on muutnud shiatsu selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Läänemaades on kasutusel palju erinevaid shiatsu-stiile: palja-jalu-shiatsu, makrobiootiline shiatsu, namikoshi-stiil, ohashiatsu, shiatsu-do ja zen-shiatsu. Kõik need stiilid on efektiivsed teraapiad, mis kasutavad shiatsu aluseks olevaid põhimõtteid, ainult erineva rõhuasetusega erinevatele tehnikatele ja filosoofiale. Jaapanis on registreeritud üle 87 000 shiatsu terapeudi.

Allikas[muuda | muuda lähteteksti]