Servaefekt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Servaefekt (inglise edge effect) on ökosüsteemi servaalal (ökoton) või oleluskeskkondade piirialadel avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine [1]. Servaefekti tingib nii keskkonnatingimuste erinevus koosluse ääreala (serva) ja siseosa vahel kui ka teineteisega piirnevate alade koosluste liikide kooseksisteerimine.

Joonis servaefektist.jpg

Servaefekti tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ajutistest looduslikest mõjudest tekkiv servaefekt (tulekahjud, üleujutused).
  • Suur vahemaa eraldab kahe elupaiga piire nii abiootiliste tegurite (vt abiootilised tegurid) kui ka taimestiku alusel.
  • Elupaikade killustumine.
  • Ökotonid on ühtlase üleminekuga.
  • Jaotamine liikide alusel:
  1. liigid, keda leidub kahte tüüpi elupaikades;
  2. liigid, kes vajavad ääreala kui elupaika mikroklimaatiliste tegurite tõttu;
  3. generalistid, ehk liigid, kes suudavad hakkama saada ja ellu jääda nii ökotonides kui ka servaalalt välja jäävatel biotoobidel (vt biotoop).[2]

Bioloogiline mitmekesisus[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnast (vt keskkond) tingitud tegurid võimaldavad teatud taime- ja loomaliikidel elada ökotonides. Tavalisemad piirialasid koloniseerivad taimed on varju ja kuivemaid tingimusi taluvad (näiteks erinevad puhmad ja põõsad). Loomariigis võib olla sobiv elupaik ökotonides neil, kes vajavad kahte või enamat elupaigatüüpi (nt põder, punarind).[3] On liike, kes kasutavad servasid läbirändel (vt ränne), kui ka neid, kes elavad seal paikselt. Suuremates elupaikades on ka suurem bioloogiline mitmekesisus. Hinnates mitmekesisust serva tüübi järgi, siis elustik on rikkalikum rohkem liigestatud servaga aladel.

Kahjuliku servaefekti korral võib mitmekesisus hoopis langeda ja algne ökosüsteem võib saada kahjustatud. See tuleneb abiootiliste ja biootiliste tegurite mõjul. Näiteks haritava põlluga külgnevasse metsa võib sattuda suures koguses väetist, mis muutab sealseid elutingimusi.

Tegurid, mis servasid mõjutavad:

  • Abiootiline tegur - muutused keskkonnatingimustes (ökoton erineb elupaiga maatriksist näiteks temperatuurilt)
  • Biootiline tegur - liigiline muutus, mis on põhjustatud otseselt füüsikaliste tegurite muutusest servaaladel; muutused omavahelistes suhetes (parasitism, kisklus, konkurents jms) [4][5]

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Kimalased[muuda | muuda lähteteksti]

Servaalade olemasolu on oluline näiteks kimalaste säilimise seisukohalt. Eesti kimalaste (vt kimalane) elupaiku uurides selgus, et kõrgem liikide ning isendite arvukus esines eelkõige metsaga piirnevatel põlluservadel. Eeldatavasti on metsades kimalaste jaoks rohkem pesapaiku ning mikrokliima on sobivam (soojem ning tuulevaiksem). Samas lageda alaga külgnevatel põlluservadel olid arvukused madalamad. Mida laiemad olid põlluservad, seda rohkem leidus kimalasi, eriti oluline on servaalade säilimine just metsaga külgnevatel põldudel. Toodi välja ka, et kimalaste säilimiseks tuleks põldude servaalasid laiendada.[6][7][8]

Amazonase vihmamets[muuda | muuda lähteteksti]

Amazonase piirkonnale avaldavad suurt mõju tulekahjud, mis muudavad sealseid koosluseid ja metsasid. Amazonase metsafragmentide uuringutes on ilmnenud mikrokliima mõjud kuni 100 meetri kaugusele metsa sisemusse. Mida väiksemad on fragmendid, seda tundlikumad on need näiteks põllumaadest alguse saavatele tulekahjudele. Metsatulekahjud on sagedasemad servade läheduses, kuna seal on rohkem valgust, mis omakorda toob kaasa kuivuse ja taimede aeglase kasvu. Kuiv biomass loob soodsad tingimused tulekahude kiireks levikuks. Temperatuuri, niiskuse ja valguse taseme muutused soodustavad mitte-metsaliikide ning sealhulgas invasiivsete liikide (vt invasiivne võõrliik) sissetungi. Selle tagajärjeks on see, et metsas väheneb elurikkus (vt bioloogiline mitmekesisus) sõltuvalt fragmendi suurusest ja kujust, isolatsioonist, teistest metsapiirkondadest ja metsamaatriksist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 8. köide, 1995.
  2. Akshy Chavan. Understanding the edge effect with examples, Science Struck, 2019.
  3. "Ecotone". 2011. 
  4. Murcia, C. (1995). "Edge effects in fragmented forests:implications for conservation". Tree 10 (2): 58–62. PMID 21236953. doi:10.1016/S0169-5347(00)88977-6. 
  5. "Edge effect". Deep Green Permaculture. 2009. Vaadatud 08.04.2019. 
  6. Mänd, M., Mänd, R., Williams, I. H. (2002). Bumblebees in the agricultural landscape of Estonia. – Agriculture, Ecosystems and Environment. Vol. 89, pp. 69–76.
  7. Sepp, K., Mikk, M., Mänd, M., Truu, J. (2004). Bumblebee communities as an indicator for landscape monitoring in the agri-environmental programme. – Landscape and Urban Planning. Vol. 67, pp.173–183.
  8. Sõber, V., Leps, M., Mänd, M., Teder, T.. "Kuidas hoida kimalasi?". aprill 2015.