Selli kool

Selli kool oli kool Selli külas.

Ajalugu

Selli vanas koolimajas tegutses kool enne teist maailmasõda, seal õppisid õpilased ümbruskonna (sh. Virumaa ja Järvamaa) küladest. 1930. aastal suunati Linda Raus Vägevale Selli kooli õpetajaks. Seal oli ta tervelt 21 aastat (kuni kulakuks tunnistamiseni), juhendades ka näiteringi, rahvatantsijaid, vokaalsoliste ja orkestrit. Sel ajal oli Selli 6-klassiline kool juba kahekorruselises puithoones, kus oli lavaga saal.

1971/72 kasvas Äksi lähedal paiknenud Kukulinna Eriinternaatkooli õpilaste arv 122-ni. Rajooni juhtivad organid leidsid väljapääsu endise Selli kooli maja näol, mis oli seisnud tühjana juba 5 aastat. 1977/78. õppeaastal valmis Sellil uus koolimaja, mille maksumus oli 270 532 rubla. Selli uus koolimaja valmis Ants Orgulase haridusjuhiks oleku aastatel. Esimesel poolaastal kolis kogu Kukulinna Eriinternaatkool Äksi lähedalt Vägeva lähedale Sellile, kus sai nimeks Vägeva Eriinternaatkool. Vana Selli kooli hoone jäi õpilaste internaadiks. Vägeva Eriinternaatkool asus "eikellegi maal", majandusküsimustele lisandus kaadri nappus. Uus koolimaja lagunes, sest ei suudetud maja katust vettpidavaks teha. Ehitusvigu ilmnes juba alguses: projektis ei arvestatud kohaliku ilmastikuga (vt. Külmasammas Piibe maantee ääres Jõgeval mõõdetud Eesti külmarekorditega). 1997/1998 jäi Vägeva EIK viimaseks õppeaastaks.

Vägeva (õpiraskustega laste) kooli internaadis 1996. aasta veebruaris toimunud tulekahju tagajärjel põles ära ning söestus ligikaudu 4 m krohvialust palkseina ning osa vahelage. Kahju hinnati 10 000 kroonile. Jõgeva Maavalitsus analüüsis Vägeval asuva kooli hoonekompleksi kapitaalremondi ja Siimustis paikneva poolelioleva koolihoone valmisehitamise otstarbekust ning otsustas viia Vägeva kooli üle Siimustisse.

Loodus

Endise Selli koolimaja juures asunud biotiigi olid koprad ühendanud jõega, uuristades tiiki ja jõge ühendava käigu. Et kobraste kahjustusi edaspidi vältida, paigaldati biotiigi lähedusse jõe kaldale metallvõrk.