Mine sisu juurde

Schneebergi raudtee (hammasratasraudtee)

Allikas: Vikipeedia
Aururong ja vaade mäetipule
Salamander diiselvedur Baumgartneri jaamas

Schneebergi raudtee (saksa: Schneebergbahn) on üks kolmest endiselt töötavast ratasajamiga raudteest Austrias, mis kulgeb Alam-Austria väikelinnast Puchberg am Schneebergist Schneebergi tipu all asuva platooni. 2076 m kõrgune Schneeberg on Alam-Austria kõrgeim mägi. Teised kaks töötavat ratasajamiga raudteed Austrias on Schafbergbahn (avati 1893. aastal) ja Achenseebahn (avati 1889. aastal).

Liini pikkus on 9,85 km ja rööpmelaius 1000 mm ning 1208 m kõrguse erinevuse ületamiseks kasutatakse Abti süsteemi. Seoses turismi esilekerkimisega 19. sajandi teisel poolel kasvas piirkonnas linnaelanike arv, kes otsisid sihtkohti Viini lähedal. Wiener Hausberge ("Viini kohalikud mäed"), Schneebergi ja Raxi piirkond kujunes peagi Viini jõukate elanike ja maaelu armastajate lemmiksuvekuurortiks. Schneebergi raudtee alustas tegevust 1897. aastal. Leo Arnoldi projekteerituna ehitati see aastatel 1895–1897 kahes osas: tavaline ühendusraudtee Wiener Neustadtist Puchbergi ja hammasraudtee Puchbergist mäeplatoole.

Omandiõigus

[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt opereeris Arnoldi ettevõte, mille enamusaktsionäriks oli Berliini pangamaja Landau, kuid 1899. aastal võttis selle majandusprobleemide tõttu üle AG der Eisenbahn Wien–Aspang (EWA) (Viini-Aspangi raudteekompanii). 1937. aastast alates haldas seda BBÖ (Bundesbahn Österreich): Austria liiduraudtee; tänase ÖBB eelkäija: Austria liiduraudteed), mis oli pärast 1923. aastat iseseisev äriettevõte. Pärast 1940. aastat natsionaliseeriti raudtee täielikult, olukord kestis 1990. aastani, mil ÖBB teatas, et ei suuda olemasolevat teenindustaset säilitada. Seetõttu asutati 1996. aastal iseseisvalt tegutsev ettevõte – Niederösterreichische Schneebergbahn GmbH (Alam-Austria Schneebergi raudteekompanii osaühing), mille osalusest 50% kuulub Alam-Austria liidumaale ja ülejäänud 50% ÖBB-le. Kuigi algselt kasutati seda auruveduritega, on alates 1999. aastast töös olnud ka kaasaegsed diiselvedurid. Need tulid Šotimaalt Kilmarnockist Hunslet-Barclayst.