Ratasajamiga raudtee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ratasajamiga raudtee on järsule kallakule rajatud rööbastee, mis on lisaks kandvatele/suunavatele rööbastele varustatud juhtrööbaste vahele paigaldatud hammaslatiga.

Vedurile paigaldatud üks või mitu vedavat hammasratast haakuvad hammaslatiga, mis võimaldab rongil liikuda 7–10% kaldega nõlvadel. Suurem osa ratasajamiga raudteedest on kasutusel mägipiirkondades.

Hammaslattülekanne

Maailma esimene ratasajamiga raudtee, Middletoni raudtee võeti kasutusele 1812. aastal ja see ühendas Suurbritannias Lääne-Yorkshire'is asuvat Middletoni Leedsiga. Raudteel kasutusel olnud hammaslattülekandele võttis 1811. aastal patendi John Blenkinsop.[1]

Maailma esimene ratasajamiga mägiraudtee oli Washingtoni mäe ratasajamiga raudtee New Hampshire'is, mis teenindas esimesi piletiga sõitjaid 1868. aastal. Järgmisel aastal pikendati trassi mäe tipuni.[2]

Mandri-Euroopa esimene ratasajamiga raudtee avati Šveitsis 1871. aastal ja sõidutas reisijaid Rigi mäele.

Mõlemad eelnimetatud raudteeliinid on endiselt kasutusel.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jehan, David (2003). Rack Railways of Australia (trükk: 2nd.). Illawarra Light Railway Museum Society. ISBN 0-9750452-0-2. 
  2. Heald, Bruce D. (2011). The Mount Washington Cog Railway: Climbing the White Mountains of New Hampshire. The History Press. p. 8. ISBN 978-1-60949-196-3. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]