Sartai

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sartai
Sartu ezeras.JPG
Sartai
Valgla maad Leedu, Läti
Sissevool Šventoji jõgi, Kriauna. Audra
Väljavool Šventoji jõgi
Pindala 13,32 km²
Pikkus 14,8 km
Laius 950 km
Keskmine sügavus 5,7 m
Suurim sügavus 21,9 m
Koordinaadid 56° N, 26° E
Sartai (Leedu)
Sartai

Sartai on järv Leedus Rokiškise rajoonis, järve lõunaosa ulatub ka Zarasai rajooni. Järv asub merepinnast 100 meetri kõrgusel. Sartai kuulub Nemunase vesikonda.

Järve põhiosa on põhja-lõuna sihiline. Sellest ulatuvad lääne suunas kolm lahte, ida suunas aga kaks. Üks läänepoolsetest lahtedest on 3,4 kilomeetri pikkune ja kannab Audrakampise nime. Sartai asub kuue tunneloru liitumiskohas. Neist sügavaim on põhjapoolseim - seal asub järve sügavaim koht, ent selle põhjas on teisigi 16-20 meetri sügavusi lohkusid. Ülejäänud Sartai on valdavalt 4-6 meetri sügavune.

Sartai kaldajoon on väga looklev ja Leedu järvedest pikim. Kaldajoone pikkus on 79 kilomeetrit, koos saartega aga 82,5 kilomeetrit. Järves on kaheksa saart kogupindalaga 13,23 hektarit. Saartest on suurim Didžiąja pindalaga 6,17 hektarit, Dumblynė pindala on 4,9 hektarit. Need kaks saart olid minevikus ka asustatud. Dumblynė saar on ka muinsusmälestisena kaitse all, sest seal asuvad muinasasulad. Üks neist oli asustatud neoliitikumi lõpust pronksiaja alguseni, teine oli kasutusel I aastatuhande esimesel poolel. Viimast asustusperioodi dateeritaxe X sajandist XII sajandini.[1] Järve kallastel asuvad veel Bradesiai linnamägi ja Velikuškėse linnamäed.

Sartai kaldad on madalad ja enamasti soised. Erandiks on põhjakallas, mis on kohati 30 meetri kõrgune. Põhjakaldale on rajatud ka 36 meetri kõrgune vaatetorn.[2] Järve kaldad on valdavalt metsased, põhja- ja lõunakallaste asuvad aga põllud ja niidud. Järve ümbruses asuvad Sartai regionaalpark ja Dusetose maastikukaitseala.

Sartai põhja katab muda, kalda ääres, lahesoppides ja järve voolavate jõgede suudmealadel on põhja katmas liiv.[3]

Sartaist voolab läbi Šventoji jõgi, sinna suubuvad veel Audra, Kriauna, Zalvė, Serbentupis, Vasyna, Plavelė, Ūžose oja, Cibeikė, Ilgelė, Zaduoja, Biržupys. Kaladest elavad järves ahven, särg, koha, viidikas, säinas, roosärg, koger, kiisk, säga, nurg, haug, latikas, turb, tõugjas, harilik hink, angerjas, linask ja mõrukas Rhodeus sericeus. Aastal 2012 lasti järve 200 000 Simnase kalakasvatusest pärit merisiia alamliigi järvesiia maimu. Introdutseeritud liikidest elavad järves karpkala, peled ja hõbekoger.

Järvest on varem püütud suuri kalu. Aastal 1956 püüti sealt haug, kes kaalus 45 kg. Aastal 1951 tabati sealt 51 kg kaaluv säga, ent aastal 1937 püütud säga kaalus 110 kg.[4]

2. juulil 1980 registreeriti järve juures Leedu suurim sademete hulk. Kaheksa tundi kestnud saju järel tõusis järve veetase 250 millimeetri võrra.

Järve kaldale jääb Dusetose linn. Küladest asuvad järve kaldal Užtiltė, Didžiadvaris, Kavoliai, Kalbutiškės, Zabieška, Dumblynė, Ragava, Rupetos, Bobriškis, Stravai, Baršėnai, Pasarčiai, Bradesiai, Velikuškės, Zaduoja, Gipėnai ja Pasartė; Audrakampise kaldal veel Anapolis, Margėnai ja Kriugiškis.

XIX sajandi alguses hakati Dusetoses Sartai järve jääl korraldama hobuste võiduajamisi. Aastal 1905 hakati neid pidama koos rahvapidustustega. Aastal 1933 võttis nende korraldamise enda peale Leedu põllumajandusministeerium. Teise maailmasõja ajal võiduajamiste korraldamine katkes, ent aastal 1950 hakati neid taas korraldama.

Hobustega on tõenäoliselt seotud ka Sartai nimi. Järve nimi tuleneb arvatavasti sõnast sartas, mis tähendab punakat, heledat hobust.[5]

Järve järgi on nime saanud Haljala lademe Sartai kihistik.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kultūros vertybių registras". Vaadatud 14. juunil 2020.
  2. Pakeliui link Zarasų ir aplink juos: vaizdas nuo trijų apžvalgos bokštų
  3. Sartai. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 4 (Simno-Žvorūnė). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1988. 629 lk.
  4. Sartai regionaalpark
  5. Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 291 lk, – Vilnius: Mokslas, 1981.
  6. Sartai kihistik Eesti geokogude infosüsteemis