Peled

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Peled
Пелядь (Coregonus peled). Иллюстрация к материалу ИА REGNUM.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Lõhelised Salmoniformes
Sugukond Lõhelased Salmonidae
Perekond Siig Coregonus
Liik Peled
Binaarne nimetus
Coregonus peled
(Gmelin, 1788)

Peled (Coregonus peled) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Peledeid on leitud Bulgaariast, Taanist, Soomest, Saksamaalt, Leedust, Poolast, Venemaalt, Rootsist ja Aasiast.

Eesti vetes elavad ainult introdutseeritud isendid, mida kasvatatakse vähesel määral Eesti kalakasvatustes.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Peledi keha üldiselt hõbedane, mustad täpid külgedel, peas ja seljauimel. Uimed värvuselt hallid kuni mustad, sabavarrel rasvauim. Kudevatel isastel tekib selja peale helmeskate. Seljajoon järsu kaarega. Suu otseseisuline.[1] Alalõug on ülalõuast pikem. Kasvab ca 45 cm pikaks ja kaalub maksimaalselt 1,5 kg.[2] Peledil on lõpusepiisid 50–65.[3]

Levik, eluviis ja toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Külmaveeline mageveekala. Looduslik levik Mezeni jõest ida poole kuni Kolõma jõeni. Sobivaim vee temperatuur on 14–22 kraadi. Pelaagilise eluviisiga. Põhitoiduks zooplankton ja surusääsklaste vastsed. Suuremad kalad toituvad ka limustest ja muust põhjaloomastikust.[1]

Eestisse toodi esimest korda 1958, ümberasustamine ebaõnnestus. 1959. aastast on teda mitmel korral Eestisse toodud ning lastud 30 järve, kuid kohanemisega ei ole edu saatnud. Nüüdseks on peled Eestis haruldased.[4]

Sigimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis saab suguküpseks kolmeaastaselt (L 30-32cm). Enne kudemist oluline intensiivne toitumine. Kudemine oktoobri lõpust detsembrini kruusasele või taimejäänustega kaetud põhjale 2-3m sügavuses, eelistatavalt põhjaallikate läheduses. Marjaterad sidrunkollased kuni, läbimõõduga 1,5–1,6mm. Vastsed kooruvad aprillis või mais. Vastsetel tugev instinkt järvest lahkuda väljavoolu kaudu.[1]

Kasv ja vanus[muuda | muuda lähteteksti]

Siberi karmis kliimas aeglane kasvukiirus, kehamõõtmed väiksemad, pikkust kuni 40cm ja mass 1kg. Tiigis võib aastaga kasvada 100g raskuseks. Isendid võivad kasvada 14 aastaseks.

Suurim pikkus on 40-55cm ja kaal 2–2,5kg, heades oludes kasvavad kuni 6kg raskuseks. Eesti Uljaste järvest 1991. aasta sügisel tabatud peledi isakalad olid keskmiselt 40,7cm pikkused ja kaalusid keskmiselt 636kg, emaskalad umbes sama pikkusega, aga kaalult raskemad (720g). Eestis on suurim peled kaaluga 2,8kg püütud Liinjärvest.[1]

Majanduslik tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Ei ole levinud söögikala, liha on pigem pehme ja maitsetu. Suuremaid peledi süüakse toorelt soolaga.[3] Kalamajanduslikult olulised 7-aastased kalad.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Peled". Kalapeedia. Juuni 2014. Vaadatud 17.12.2020.
  2. "Peled". Vaadatud 17.12.2020.
  3. 3,0 3,1 "Peled". NatureGate. Vaadatud 17.12.2020.
  4. "peled". Vaadatud 17.12.2020.
  5. Heiki Jaanuska. "Meie vete kalu. Peled, külaline meie vetes".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]