Mine sisu juurde

Sardiinia Kuningriik (1720–1861)

Allikas: Vikipeedia
Vaata ka artikleid Sardiinia Kuningriik ja Sardiinia Kuningriik (1324–1720).

Sardiinia Kuningriik


Regnum Sardiniae (ladina)
Rennu de Sardigna (sardi)
Regno di Sardegna (itaalia)
Regn ëd Sardëgna (piemonte)
1720–1861
Lipp
(1816–1848)
Vapp
(1833–1848)
Valitsusvorm Absoluutne monarhia (1720–1849)
Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia (1849–1861)
Kuningas Vittorio Amedeo II (esimene, 1720)
Vittorio Emanuele II (1849–1861)
Peaminister Cesare Balbo (esimene, 1848)
Camillo Benso (viimane, 1860–1861)
Pealinn Torino (1720–1798, 1814–1861)
Cagliari (1798–1814)
Religioon Katoliiklus (ametlik)[1]
Rahvaarv 3 974 500[2] (1821)
Riigikeeled Itaalia
Prantsuse
Peamised keeled Sardi
Korsika
Katalaani
Hispaania
Piemonte
Liguuria
Oksitaani
Rahaühik Cagliarese (–1813)
Sardiinia skuudo (–1816)
Piemonte skuudo (–1816)
Prantsuse frank (1800–1814)
Sardiinia liir (1816–1861)
Eelnev Järgnev
Sardiinia Kuningriik (1700–1720)
Savoia Hertsogiriik
Kesk-Itaalia Ühendatud Provintsid
Mõlema Sitsiilia Kuningriik
Itaalia Kuningriik
Prantsuse Teine Keisririik

Sardiinia Kuningriik (ka Sardiinia-Piemonte, Piemonte-Sardiinia või ekslikult Piemonte Kuningriik) oli Savoia riik aastel 1720–1861, mille alla kuulusid Sardiinia saar ja Savoiade dünastia valdused mandril.[3][4][5] Enne aastat 1847 kuulus otse Sardiinia Kuningriigi koosseisu ainult Sardiinia saar, mandrialad (peamiselt Savoia hertsogkond, Piemonte vürstiriik, Nice'i krahvkond ja Genoa krahvkond) kuulusid otse Savoiadele ning seega tekkis komposiitmonarhia ja personaalunioon.[6][7][8][9] Alad liideti ühe kuningriigi alla 1847. aasta Fusione perfetta lepinguga.

Enne Savoiade kätte langemist kuulus keskaegne Sardiinia Kuningriik esmalt Aragoni krooni alla ning seejärel Hispaania koosseisu. Aastal 1720 sõlmitud Haagi lepinguga loovutasid Hispaania troonile kandideerivad Habsburgid ja Bourbonid Sardiinia Kuningriigi Savoia hertsogile Viktor Amadeus II-le. Savoiad liitsid selle enda valdustega Itaalia poolsaarel, mille alla kuulusid peale Savoia ja Aosta ka Piemonte ja Nice.

Savoiade valitsusajal asusid Sardiinia Kuningriigi valitsus ja aristokraadid ning kultuuri- ja rahvastikukese täielikult mandril, monarhia jaoks oli Sardiinia saar ise teisejärguline.[10] Kuigi de jure oli riigi pealinn Sardiinia keskus Cagliari, oli Savoiade pealinn 16. sajandi keskpaigast olnud de facto Torino. Aastal 1847 koliti pealinn ametlikult Torinosse.

Kui Napoleoni Prantsusmaa Savoiade mandrivaldused okupeeris ja annekteeris, kolis Sardiinia kuningas esimest korda Savoiade valitsusaja jooksul Sardiiniale. Viini kongressil tagastati valdused Savoiadele ning lisaks anti varem Genova Vabariigile kuulunud Liguuria. Kui Genf Šveitsi koosseisu läks, liideti 1816. aastal Torino lepinguga vastloodud Genfi kantoniga ka Carouge ja seda ümbritsevad alad. Aastatel 1847–1848 koondati Savoiade alad unitaarriigiks, koliti pealinn Torinosse ning võeti vastu põhiseadus.

Aastal 1853 alanud Krimmi sõja ajaks oli Sardiinia Kuningriik kasvanud võimsaks. Aastal 1859 annekteeris Sardiinia Kuningriik Lombardia, järgnesid Kesk-Itaalia Ühendatud Provintsid ja Mõlema Sitsiilia Kuningriik (1860), Veneto (1866) ning Kirikuriik (1870). Kuna Sardiinia Kuningriik kasvas seega suureks riigiks, otsustati nime muuta ning 17. märtsil 1861 kuulutati välja Itaalia Kuningriik. Pealinn koliti esmalt Firenzesse ning seejärel Rooma. Seega oli Savoiade Sardiinia Kuningriik Itaalia Kuningriigi õiguseellane. Itaalia Kuningriik omakorda on tänapäevase Itaalia Vabariigi õiguseellane.

  1. Seiwert, Hubert (2011). Religious intolerance and discrimination in selected European countries. LIT Verlag Münster. Lk 166. ISBN 978-3-643-99894-1. In 1848, the Statute or constitution issued by King Carlo Alberto for the kingdom of Sardinia proclaimed "the only State religion" the Roman Catholic one.
  2. Cummings, Jacob (1821). An Introduction to Ancient and Modern Geography. Cummings and Hilliard. Lk 98. ISBN 978-1-341-37795-2. Vaadatud 11. mail 2022.
  3. "Sardinia-Piedmont, Kingdom of, 1848–1849". www.ohio.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2023. Vaadatud 19. jaanuaril 2023.
  4. "Cavour and the achievement of unity (1852–61)". Sardinia-Piedmont | 12 | Italy in the Age of the Risorgimento 1790 – 1. Taylor & Francis (inglise). Routledge. 1983. DOI:10.4324/9781315836836-12. ISBN 978-1-315-83683-6. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2023. Vaadatud 19. jaanuaril 2023.
  5. Mikaberidze, Alexander (2020). The napoleonic wars: a global history. New York: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-995106-2.
  6. Stobbs, Christopher (2000), Belton, Adrian; Frigo, Daniela (toim-d), "Savoyard diplomacy in the eighteenth century (1684-1798)", Politics and Diplomacy in Early Modern Italy: The Structure of Diplomatic Practice, 1450–1800, Cambridge Studies in Italian History and Culture, Cambridge: Cambridge University Press, lk 210–253, ISBN 978-0-511-52329-8, originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2023, vaadatud 10. mail 2023
  7. Sabaudian Studies: Political Culture, Dynasty, and Territory (1400–1700). Kd 12. Penn State University Press. 2013. DOI:10.5325/j.ctv1c9hnc2.7. ISBN 978-1-61248-094-7. JSTOR 10.5325/j.ctv1c9hnc2.
  8. Vester, Matthew (25. märts 2013). Sabaudian Studies: Political Culture, Dynasty, and Territory (1400–1700) (inglise). Penn State Press. Lk 261. ISBN 978-0-271-09100-6. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. august 2023. Vaadatud 10. juulil 2023.
  9. Kalinowska, Anna; Spangler, Jonathan (9. september 2021). Power and Ceremony in European History: Rituals, Practices and Representative Bodies since the Late Middle Ages (inglise). Bloomsbury Publishing. ISBN 978-1-350-15219-9. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. august 2023. Vaadatud 10. mail 2023.
  10. "Sardinia, Historical Kingdom". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2023. Vaadatud 19. jaanuaril 2023., Encyclopædia Britannica
  • Antonicelli, Aldo. "From Galleys to Square Riggers: The modernization of the navy of the Kingdom of Sardinia." The Mariner's Mirror 102.2 (2016): 153–173 online[kõdulink].
  • Hearder, Harry (1986). Italy in the Age of the Risorgimento, 1790–1870. London: Longman. ISBN 0-582-49146-0.
  • Luttwak Edward, The Grand Strategy of the Byzantine Empire, The Belknap Press, 2009, ISBN 9780674035195
  • Mack Smith, Denis. Victor Emanuel, Cavour and the Risorgimento (Oxford UP, 1971) online.
  • Martin, George Whitney (1969). The Red Shirt and the Cross of Savoy. New York: Dodd, Mead and Co. ISBN 0-396-05908-2.
  • Murtaugh, Frank M. (1991). Cavour and the Economic Modernization of the Kingdom of Sardinia. New York: Garland Publishing Inc. ISBN 978-0-8153-0671-9.
  • Romani, Roberto. "The Reason of the Elites: Constitutional Moderatism in the Kingdom of Sardinia, 1849–1861." in Sensibilities of the Risorgimento (Brill, 2018) pp. 192–244.
  • Romani, Roberto. "Reluctant Revolutionaries: Moderate Liberalism in the Kingdom of Sardinia, 1849–1859." Historical Journal (2012): 45–73. online
  • Schena, Olivetta. "The role played by towns in parliamentary commissions in the kingdom of Sardinia in the fifteenth and sixteenth centuries." Parliaments, Estates and Representation 39.3 (2019): 304–315.
  • Storrs, Christopher (1999). War, Diplomacy and the Rise of Savoy, 1690–1720. Cambridge University Press. ISBN 0-521-55146-3.
  • Thayer, William Roscoe (1911). The Life and Times of Cavour vol 1. old interpretations but useful on details; vol 1 goes to 1859]; volume 2 online covers 1859–62
  • AAVV. (a cura di F. Manconi), La società sarda in età spagnola, Cagliari, Consiglio Regionale della Sardegna, 2 voll., 1992-3
  • Blasco Ferrer Eduardo, Crestomazia Sarda dei primi secoli, collana Officina Linguistica, Ilisso, Nuoro, 2003, ISBN 9788887825657
  • Boscolo Alberto, La Sardegna bizantina e alto giudicale, Edizioni Della TorreCagliari 1978
  • Casula Francesco Cesare, La storia di Sardegna, Carlo Delfino Editore, Sassari, 1994, ISBN 8871380843
  • Coroneo Roberto, Arte in Sardegna dal IV alla metà dell'XI secolo, edizioni AV, Cagliari, 2011
  • Coroneo Roberto, Scultura mediobizantina in Sardegna, Nuoro, Poliedro, 2000,
  • Gallinari Luciano, Il Giudicato di Cagliari tra XI e XIII secolo. Proposte di interpretazioni istituzionali, in Rivista dell'Istituto di Storia dell'Europa Mediterranea, n°5, 2010
  • Manconi Francesco, La Sardegna al tempo degli Asburgo, Il Maestrale, Nuoro, 2010, ISBN 9788864290102
  • Manconi Francesco, Una piccola provincia di un grande impero, CUEC, Cagliari, 2012, ISBN 8884677882
  • Mastino Attilio, Storia della Sardegna Antica, Il Maestrale, Nuoro, 2005, ISBN 9788889801635
  • Meloni Piero, La Sardegna Romana, Chiarella, Sassari, 1980
  • Motzo Bachisio Raimondo, Studi sui bizantini in Sardegna e sull'agiografia sarda, Deputazione di Storia Patria della Sardegna, Cagliari, 1987
  • Ortu Gian Giacomo, La Sardegna dei Giudici, Il Maestrale, Nuoro, 2005, ISBN 9788889801024
  • Paulis Giulio, Lingua e cultura nella Sardegna bizantina: testimonianze linguistiche dell'influsso greco, Sassari, L'Asfodelo, 1983
  • Spanu Luigi, Cagliari nel seicento, Edizioni Castello, Cagliari, 1999
  • Zedda Corrado – Pinna Raimondo, La nascita dei Giudicati. Proposta per lo scioglimento di un enigma storiografico, in Archivio Storico Giuridico di Sassari, seconda serie, n° 12, 2007