Harilik seebilill
| Harilik seebilill | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Nelgilised Caryophyllaceae |
| Perekond |
Seebilill Saponaria |
| Liik |
Harilik seebilill |
| Binaarne nimetus | |
|
Saponaria officinalis L. | |
Harilik seebilill (Saponaria officinalis) on nelgiliste sugukonda seebilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Harilikust seebilillest eraldati 1811. aastal esimene saponiin.[1]
Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Levinud looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaukaasias ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias, tulnukana ka Põhja-Ameerikas. Eestis sage naturaliseerunud tulnukliik. Kasvab eelkõige aedades ja parkides ilutaimena, kuid esineb sageli ka metsistunult kalmistutel, aedades, teeservadel.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Taime kõrgus 40–70 (90) cm. Kroonlehed valged kuni heleroosad või õrnlillad, äraspidimunajad, tipul sisselõikega. Õied asuvad lühikestel karvastel raagudel tihedates kännasjates õisikutes varre tipul. Õied on eriti lõhnavad õhtuti. Õitseb juunist augusti või septembrini.
Vili piklikmunajas umbes 1,5 cm pikkune kupar. Seemned väikesed, peenelt krobelised. Lehed süstjad 3 kaarroodse rooga, terava tipu ja kareda servaga lihtlehed, kinnituvad varrele vahelduvalt. Alumised lehed ahenevad lühikeseks rootsuks, ülemised on rootsutud. Lehe pikkus 4–9 (12) cm ja laius 1–4 cm.
Maapealne vars on püstine või tõusev, lihtne või ülemises osas harunenud, sõlmekohtadel veidi jämenenud, sageli kaetud lühikeste karvadega.
Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid. Paljuneb seemnetega. Laieneb maa-aluste roomavate võsundite abil, moodustab nii ulatuslikke kogumikke.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Juuri ja risoomi on kasutatud seebi aseainena, kuid vahel ka rahvameditsiinis leotise või keedisena bronhiidi ja teiste hingamisteede haiguste ravis, omavad ka uriinieritust soodustavat toimet.
Eesti rahvafolklooris[muuda | muuda lähteteksti]
Sõrve poolsaarel kutsuti harilikku seebilille ka "Kuramaa roosiks". Tammuna küla elanik Tiit Lind: "Igal pool, kus kasvab Kuramaa roos [harilik seebilill], oli kunagi talu".[2]
Allikas[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuse veebipõhine õpikeskkond "Eesti taimed" Harilik seebilill
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harilik seebilill andmebaasis eElurikkus
