Sander Liivak
Jump to navigation
Jump to search
Sander Liivak (21.08.1997–19.07.2012 Sander Alfred Liivak, sündinud 18. märtsil 1972 Tartus) on eesti tõlkija. Ta on tõlkinud peamiselt ungari ja soome keelest.
Ta on Eesti Kirjanike Liidu, Emakeele Seltsi ja Eesti Ungari Seltsi liige.
Sisukord
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
2014. aastal pälvis ta esimese eestlasena Ungari kirjandusauhinna Bálint Balassi mälestusmõõga.[1][2]
Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]
- János Aranyi ballaade. Tartu, 1999. ISBN 9985909259[3]
- Sándor Márai. "Küünlad põlevad lõpuni". Tallinn: Varrak, 2002. ISBN 9985306368. Kordustrükk (Eesti Päevalehe LP raamatusarja "Aegumatud armastuslood" 37. raamat): Tallinn: Varrak, 2016. ISBN/ISSN 9789985338575
- Mihály Hoppál. "Šamaanid Aasias ja Euroopas". Tallinn: Varrak, 2003. ISBN 9985306791
- Imre Kertész. "Saatusetus". Tallinn: Eesti Raamat, 2004. ISBN 998565465X
- Tuija Lehtinen. "Tiivad varvaste vahel". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005. ISBN 9985962532
- Harri Rinne. "Laulev revolutsioon: Eesti rokipõlvkonna ime". Tallinn: Varrak, 2008. ISBN 9789985317167
- Kató Lomb. "Kuidas ma keeli õpin ehk Kuutteist keelt oskava tõlgi märkmed". Tallinn: Verb, 2016. ISBN 9789949969074
- Antti Tuuri. "Alkeemikud. Maine armastus". Tallinn: Eesti Raamat, 2016. ISBN 9789949567607
- Erkki Vettenniemi. "Solženitsõn. Elu ja eetos". Tõlkinud Maimu Berg ja Sander Liivak. Tallinn: Tänapäev, 2018. ISBN 9789949854172
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Felvidéki költő és észt műfordító vette át a Balassi-kardot, Magyar Online, 14. veebruar 2014
- ↑ Tõnu Kalvet, Ungarlased andsid eesti tõlkijale mõõga, Sirp, 27. veebruar 2014
- ↑ Täistekst veebis (pdf)
