Küünlad põlevad lõpuni

"Küünlad põlevad lõpuni" (ungari keeles A gyertyák csonkig égnek) on Sándor Márai 1942. aastal ilmunud romaan. See on tema enim tõlgitud teos.

Teosesse on põimitud armastuse, truuduse ja reetmise tundekeeriseid. Romaanis kohtuvad kaks seitsmekümnendates ohvitseri, kelle viimasest kohtumisest on möödunud 41 aastat. Nad söövad koos õhtust, võõrustaja kandub oma mõtetes tagasi noorusaega. Meenutatakse lapsepõlve, Viinis veedetud aegu ja reise kogu maailmas, räägitakse armastusest, reetmisest, sõprusest, kadedusest ning muusikast. Võõrustaja proovib saada vastuseid oma küsimustele, mis on teda painanud kogu selle aja jooksul, mil mehed pole näinud. Ohvitserid vestlevad öö läbi, mille käigus saab ühest süüalune ja teisest süüdistaja. Márai jutustamisviis ja keel loovad muinasjutulise õhkkonna, selles on mingit ajatut võlu ning lugeja ette kerkib nüüdseks juba ammu kadunud maailm oma aukoodeksi, piiritletud suhete ja inimlike kirgedega. Romaani on võrreldud Thomas Manni "Buddenbrookidega". Samuti on romaanis nähtud ka kriminaaljutu sugemeid.