Salomé Zourabichvili

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Salomé Zourabichvili (2004)
Salomé Zourabichvili (2009)

Salomé Zourabichvili-Kachia (gruusia keeles სალომე ზურაბიშვილი, sündinud 18. märtsil 1952) on gruusia päritolu endine Prantsusmaa diplomaat ja endine Gruusia välisminister, alates 16. detsembrist 2018 Gruusia president.

Tema vanemad emigreerusid Gruusiast pärast nõukogude võimu kehtestamist. Tema isaisa Ivane kuulus 19181921 Gruusia menševistliku valitsuse koosseisu.

Salomé õppis Pariisi Poliitikauuringute Instituudis. 1972 asts ta magistriõppesse USA-s Columbia ülikoolis, kuid 1974 katkestas selle, naasis Prantsusmaale ja hakkas karjääridiplomaadiks.

Zourabichvili töötas diplomaadina näiteks Roomas, Brüsselis, Washingtonis ja ÜRO-s. Gruusias käis ta esimest korda 1986 ajal, mil töötas Washingtonis.

Ta oli Prantsusmaa välisministeeriumi strateegiliste asjade osakonna abidirektor. 15. novembril 2001 nimetati ta Riigikaitse Peasekretariaadi rahvusvaheliste ja strateegiliste suhete direktoriks. 11. septembril 2003 nimetati ta Prantsusmaa suursaadikuks Gruusias.

11. märtsil 2004 teatas Gruusia president Mihhail Saakašvili tema nimetamisest Gruusia välisministriks. Ametisse astus ta 18. märtsil. Ta oli Gruusia esimene naisvälisminister. Ta sai lisaks Prantsusmaa kodakondsusele Gruusia kodakondsuse. Järgmine peaminister Zurab Nogaideli vabastas ta välisministri ametist 19. oktoobril 2005.

Zourabichvili oli peaaegu kogu välisministriks oleks aja ühtlasi Prantsusmaa diplomaat ja sai sealsest välisteenistusest palka. See oli üks põhjus, miks teda palju kritiseeriti. Alles natuke aega enne ametist vabastamist lahkus ta Prantsusmaa diplomaatilisest korpusest. Tänini on tal Prantsusmaa ja Gruusia topeltkodakondsus. Ta on ka Auleegioni ordeni kavaler.

Jaanuaris 2006 teatas ta partei Gruusia Tee loomisest. Ta oli üks Gruusia opositsiooni liidritest. 12. oktoobril 2010 teatas ta, et astub Gruusia Tee juhtimisest kõrvale. Gruusia Tee uuesk juhiks sai Kahha Seturidze.

2008 nõustus Zourabichvili koos paljude opositsioonipoliitikutega katoolikos-patriarhi Ilia II soovitusega kehtestada Gruusias konstitutsiooniline monarhia ja Bagratiidide dünastia võim. Opositsioon leppis 2008. aasta presidendivalimiste eel kokku, et kui võidab ühendatud opositsiooni kandidaat Levan Gatšetšiladze, saab Zourabichvilist uus peaminister.

2010. aasta aprillis ühines tema partei Irakli Alasania juhitava opositsioonilise ühendusega Allianss Gruusia Eest[1].

2011. aastal teatas Zurabišvili, et lahkub poliitikast. Paar aastat hiljem avaldas ta parlamendivalimiste eel toetust toona loodud erakonnale „Gruusia Unelm“, kuid ise kandideeris ta valimistel uuesti alles 2016. aastal. 2013. aastal üritas ta küll osaleda presidendivalimistel, aga tema kandidatuuri ei registreeritud. Keskvalimiskomisjon põhjendas seda sellega, et Zurabišvilil oli Prantsuse–Gruusia topeltkodakondsus, ent presidendil võib olla ainult Gruusia kodakondsus.

2006–2015 töötas Zurabišvili õppejõuna Pariisi Poliitikauuringute Instituudis (Sciences Po), mille ta ka ise kunagi lõpetas. See kõrgkool on tuntud Prantsusmaa poliitilise eliidi peamise kasvulavana. 2010–2015 koordineeris ta ühtlasi ÜRO Julgeolekunõukogu Iraani-vastaste sanktsioonide komitee juures tegutsenud ekspertide töörühma.

2016. aastal valiti Zurabišvili ühest Thbilisi valimisringkonnast sõltumatu kandidaadina parlamenti. Ta juhtis Gruusia–Prantsuse sõprusrühma ning parlamentaarset delegatsiooni Frankofoonia Parlamentaarses Assamblees, mille vaatlejaliikmete hulka Gruusia kuulub.

28. novembril 2018 valiti ta üldrahvalikul hääletusel Gruusia esimeseks naispresidendiks.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Salomé Zourabichvili oli abielus Janri Kachiaga (1940–2012). Neil oli kaks last, tütar Ketevani ja poeg Teimuraz.

Zourabichvili valdab vabalt gruusia ja vene keelt.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]