Saksimaa kuurvürstiriik
|
Saksimaa kuurvürstiriik Kurfürstentum Sachsen 1356–1806 | |
  Saksimaa kuurvürstiriigi lipp
Saksimaa kuurvürsti vapp
| |
.jpg) Saksimaa (1649) | |
| Pealinn | Dresden |
|---|---|
| Religioon | luterlus |
| Peamised keeled | saksa keel |
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Saksimaa kuurvürstiriik tekkis aastal 1356, kui keiser Karl IV ülendas Saksi-Wittenbergi hertsogiriigi kuldbullaga kuurvürstiriigiks.
Kuurvürstiriik lakkas olemast, kui aastal 1806 likvideeriti Saksa-Rooma riik ja viimane kuurvürst nimetas end Napoleon I nõusolekul Saksimaa kuningaks.
Esimeseks kuurvürstiks sai Rudolf I Askaania dünastiast, kes oli olnud Saksi-Wittenbergi hertsog. Pärast Askaania dünastia väljasuremist päris Wettinite dünastiast pärit Meißeni markkrahv Friedrich IV Saksi-Wittenbergi valdused ja Saksimaa kuurvürsti tiitli. Tekkis uus Saksimaa kuurvürstiriik.
Pärast Saksimaa kuurvürsti Friedrich II surma (1464) valitsesid vennad Ernst ja Albrecht algul koos, kuid aastal 1485 sõlmisid Leipzigis lepingu, millega jagasid Wettinite valdused ja tiitlid omavahel. Ernstile ja tema järglastele (Ernesti liin) jäid Saksi-Wittenberg (ka hilisem Kurkreis), suurem osa Tüüringist ja kuurvürsti tiitel. Albrechtile ja tema järglastele (Alberti liin) jäid Meißeni tuumikala ja Dresden ning Saksi hertsogi tiitel.
1485. aastal kaheks haruks jagunenud Wettinite dünastia vanem Ernsti liin jäi valdavaks kuni 1547. aastani ja mängis tähtsat rolli reformatsiooni alustamisel. Nende ülemvõim lõppes Schmalkaldeni sõjaga, kus protestantlik Schmalkaldeni Liit astus keiser Karl V vastu. Kuigi ise protestantlik, asus Albrechti liin keisri poolele; Karl V premeeris neid, sundides Ernsti liini loobuma oma õigustest kuurvürsti tiitlile ja maadele Albrechti liini kasuks. Albrechti liini Wettinid säilitasid enamuse Saksimaa territoriaalsest terviklikkusest, olles piirkonnas oluline võim. Noorem Albrechti liin valitses Saksimaa kuurvürstidena (1547–1806).
August II Tugev, Saksi kuurvürstina Friedrich August I oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning ka Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 1697–1733. Nii Saksimaa kui Poola-Leedu troonil järgnes talle poeg August III (Saksi kuurvürstina Friedrich August II), kuigi Poola-Leedu troonil oli nende kahe vahel veel Stanisław Leszczyński.
Kuurvürstiriigi valitseja Friedrich August III kuulutas end pärast Saksa-Rooma riigi lõppu (1806) kuningaks.
Saksimaa kuurvürstid
[muuda | muuda lähteteksti]| Nimi (eluaastad) | Valitsemisaastad |
|---|---|
| Rudolf I (u. 1284–1356) | 1356 |
| Rudolf II (u. 1307–1370) | 1356–1370 |
| Wenzel (u. 1337–1388) | 1370–1380 |
| Rudolf III (enne 1367–1419) | 1388–1419 |
| Albrecht III Vaene (u. 1375/80–1422) | 1419–1423 |
| Nimi (eluaastad) | Valitsemisaastad |
|---|---|
| Friedrich I Vapper (1370–1428) | 1423–1428 |
| Friedrich II Leebe (1412–1464) | 1428–1464 |
| Nimi (eluaastad) | Valitsemisaastad |
|---|---|
| Ernst (1441–1486) | 1464–1486 |
| Friedrich III Tark (1463–1525) | 1486–1525 |
| Johann Kindlameelne (1468–1532) | 1525–1532 |
| Johann Friedrich Suuremeelne (1503–1554) | 1532–1547 |
| Nimi (eluaastad) | Valitsemisaastad |
|---|---|
| Moritz (1521–1553) | 1547–1553 |
| August (1526–1586) | 1553–1586 |
| Christian I (1560–1591) | 1586–1591 |
| Christian II (1583–1611) | 1591–1611 |
| Johann Georg I (1585–1656) | 1611–1656 |
| Johann Georg II (1613–1680) | 1656–1680 |
| Johann Georg III (1647–1691) | 1680–1691 |
| Johann Georg IV (1668–1694) | 1691–1694 |
| Friedrich August I Tugev (1670–1733) | 1694–1733 |
| Friedrich August II Paks (1696–1763) | 1733–1763 |
| Friedrich Christian (1722–1763) | 1763 |
| Friedrich August III Õiglane (1750–1827) | 1763–1806 |
| Eelnev Saksi-Wittenbergi hertsogkond |
Saksimaa kuurvürstiriik 1356–1806 |
Järgnev Saksimaa kuningriik |