Militaarrobot

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Sõjandusrobot)

Sõjandusrobot (Militaarrobot) on sõjas kasutatav (pool)autonoomne masin, mille eesmärgiks on abistada sõdureid nende igapäevastes sõjalistes ülesannetes. Paljud sõjaorganisatsioonid kasutavad sõjandusroboteid suure riskiga piirkondades, kus oht inimeste eludele on väga suur. Militaarrobotit on integreeritud süsteem, milles on seotud mitmed (kõrg)tehnoloogilised lahendused (kaamerad, sensorid, relvasüsteemid), mida saab ülesande eesmärkidele seadistada ja varustada.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sakslaste Goliath

Militaarrobotite ajalugu ulatub tagasi Teise maailmasõja aega. Sakslaste ehitatud Goliathid ning Nõukogude Liidu poolt arendatud kaugjuhitavad tankid on militaarrobotite varajasteks näideteks. Tegelikkuses ulatub militaarrobotite ajalugu veelgi kaugemale, täpsemalt aastasse 1898, kui Nikola Tesla ehitas raadio teel juhitava paadi. Ta pakkus oma leiutist Ameerika Ühendriikide mereväele, et toota raadio teel kontrollitavaid torpeedosid, kuid tema pakkumine lükati tagasi.[1]

Tesla leiutisest möödus ligikaudu kolmkümmend aastat enne, kui venelased lõid raadio teel juhitavad tankid (teletanks). Sõltuvalt ilmastikuoludest oli seda tanki võimalik kontrollida kaugusvahemikus 500 - 1500 meetrit. Tank oli varustatud Degtyaryovi kuulipildujatega, leegiheitjatega ning samuti suitsukonteineritega, et pakkuda sõduritele suitsukatet.[1]

Teiseks murranguliseks näiteks militaarrobotite valdkonnas oli sakslaste Goliath. Tegemist oli 150 cm pika, 85 cm laia ning 60 cm kõrge masinaga, mille peamiseks ülesandeks oli transportida suures koguses lõhkeainet (60 - 100 kg) sihtmärgini ning siis see hävitada. Antud masinal oli kaks erinevat mudelit: elektrimootoriga (kallis) ning sisepõlemismootoriga (odav) mudel, millest viimane leidis oma lihtsama konstruktsiooni ning madalama hinna tõttu laiemalt kasutust. Goliathi puhul oli tegemist väga aeglase masinaga ning oma suure mürataseme tõttu oli seda lihtne avastada ja kahjutuks teha.[1]

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Robootika on viimase kolmekümne aasta jooksul drastiliselt muutunud erinevate tehnikavaldkondade kiire arengu tõttu, mis on kaasa toonud uued materjalid ning kiiremad, odavamad ja väiksemate mõõtmetega arvutid (Moore'i seadus). Esimesed programmeeritavad mehaanilised robotkäed leidsid kasutust juba pool sajandit tagasi erinevates tehastes, kuid mobiilsed ning piiratud autonoomsusega robotid ei saanud suurt tähelepanu enne 1980ndaid aastaid.

Tänapäeval suudavad robotid liikuda maismaal, vees, õhus ning isegi kosmoses. Maal liikuvatel masinatel on olemas rattad, roomikud, jalad ning need võivad imiteerida isegi roomajatele iseloomulikku liikumist. Lendavad robotid kasutavad liikumiseks nii propellereid kui ka reaktiivmootoreid. Veealused seadmed võivad meenutada allveelaevu, kalu, angerjalisi või isegi vähjalisi. Paljud robotid suudavad liikuda läbi mitme meediumi. Ulmest on saanud reaalsus ning aina rohkem näeb erineva keerukusastmega humanoidroboteid (nt. Honda ASIMO), kuid teadaolevalt pole keegi veel selles valdkonnas võtnud suunda militaarsete eesmärkidega humanoidide arendamiseks.

Robootika suured arengud on toimunud nii riist- kui ka tarkvaras. Masinad suudavad aina paremini õppida ning ka inimestega suhelda. Samuti viiakse läbi katseid, kuidas erinevad masinad omavahel koostööd tegema panna ning õpetada neile keerulistes olukordades toimetulemist.

Militaarsetel eesmärkidel loodavate robotite arendamisel kasutatakse kõiki teadmisi, millest selle peatüki esimeses osas juttu on olnud. Militaarrobotid leiavad palju kasutust nii luures, jälgimises, miinide avastamisel ning demineerimisel kui ka vastase otsimisel ja hävitamisel. Hävitamiseks mõeldud masinaid kontrollitakse praegusel hetkel veel inimeste poolt (st lõplikku otsust rünnaku kohta ei tee masin) ning seetõttu saame praegusel hetkel rääkida veel poolautonoomsetest militaarrobotitest.[2]

Kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Hetkel kasutuses[muuda | muuda lähteteksti]

Maismaarobotid[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide sõjavägi kasutab peamiselt kahte tüüpi poolautonoomseid maismaaroboteidː suured masinad (nt. tankid, veoautod, buldooserid) ning väikesed masinad, mida üksikvõitleja saab iseseisvalt kaasas kanda.[2]

Väikesed robotid[muuda | muuda lähteteksti]

TALON[muuda | muuda lähteteksti]
TALON

TALONi puhul on tegemist kaasaskantava robotiga, mis kasutab liikumiseks väikeseid tankiroomikuid. Baaskonfiguratsioonis kaalub TALON vähem kui 45 kilogrammi. TALON on mitmekülgne masin, mida saab vastavalt vajadusele väikese vaevaga ümber seadistada. Baasmudelil on audio- ja videojälgimise võimalus ning mehaaniline käsi. Peamiselt kasutatakse seda robotit mitmesuguste ohtlike lõhkeseadeldiste demineerimiseks. Lisaks sellele on TALONid varustatud keemia-, gaasi-, temperatuuri- ja radioaktiivsusanduritega ning väidetavalt viivad käesoleva süsteemi arendajad katseid läbi ka relvastatud mudelitega.[4]

Packbot[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks TALONile leiab palju kasutust Packbot, mis on TALONist väiksem ning kergem (baaskonfiguratsioon kaalub ligikaudu 18 kilogrammi). Sõdurid kasutavad seda robotit peamiselt linnalahingutes hoonete puhastamisel, kus Packbot saadetakse huvipakkuvasse hoonesse ning tema abil tehakse kindlaks vastase asukoht, arvukus ning muu vajalik eduka rünnaku tagamiseks.[5]

MATILDA[muuda | muuda lähteteksti]

MATILDA sarnaneb teistele väiksematele robotitele, kuid suurimaks erinevuseks on tema kõrge profiil (roomikud asetsevad kolmnurkselt). Sarnaselt TALONile ja Packbotile annab MATILDAt vastavalt vajadusele ümber konfigureerida ning antud masin on piisavalt võimas, et suudab enda järel isegi väikest järelkäru vedada.[6]

Suured robotid[muuda | muuda lähteteksti]

ACER[muuda | muuda lähteteksti]

ACERit arendab Mesa Robotics ning tegemist on väikese buldooseriga. Käesolevat masinat kasutatakse demineerimisel ja takistuste eemaldamisel (masina külge kinnitatava suure lõiketeraga). Lisaks sellele suudab ACER enda järel vedada suuri raskusi (näiteks linnalahingus teele takistuseks jäetud tühjad masinad)ja transportida relvi ehk olla sõduritele mobiilseks varustuse platvormiks. ACERi külge saab kinnitada spetsiaalse miinipuhastusseadme, mille abil saab kiiresti puhastada tundmatu ala kõikvõimalikest lõhkeseadeldistest.[7]

ARTS[muuda | muuda lähteteksti]

ARTS (All-Purpose Remote Transport System) arendati välja Ameerika Ühendriikide õhuväe poolt ning selle ainus eesmärk on hävitada ohtlikke lõhkekehi. ARTSi näol on tegemist buldooseriga, mille külge saab vastavalt vajadusele kinnitada spetsiaalse miinipuhastusseadme, mehaanilise käe või vesilõikuri.[8]

Lendavad robotid[muuda | muuda lähteteksti]

RQ-4A Global Hawk[muuda | muuda lähteteksti]

MQ-1B Predator

RQ4A Global Hawk on kõrgel lendav ning pika tööajaga kaugjuhitav õhusõiduk, milles paiknevad erinevad sensorid pakuvad võimalust teabe-, luure- ja jälgimisinfo (ISR) kogumiseks ülemaailmselt ilmastikust sõltumata ja praktiliselt reaalajas. Seadme eesmärgiks on aidata kaasa informatsiooni kogumisele, et toetada ühendatud lahingüksuste tegevust nii rahu- kui ka sõjaajal.[9]

MQ-1B Predator[muuda | muuda lähteteksti]

MQ-1B Predator on relvastatud, mitmeotstarbeline, keskmisel kõrgusel lendav kaugjuhitav õhusõiduk, mida kasutatakse peamiselt luureinformatsiooni kogumiseks ning teisejärguliselt relvastatud ründevahendina. Tänu oma mitmekülgsele kommunikatsioonivõimekusele, täpsetele sensoritele ning relvastusele on Predator suurepärane vahend sooritamaks täpseid ja koordineerituid rünnakuid konkreetsete sihtmärkide pihta. Lisaks kasutatakse Predatorit õhutõrjel, päästeoperatsioonidel, konvoide ning rünnakute toetamisel ja mitmel pool mujal. [10]

Tulevik[muuda | muuda lähteteksti]

2015 DARPA Robotics Challenge 150606-N-PO203-115.jpg

Suure tõenäosusega saavutab robootika juba lähitulevikus uue taseme ning reaalsus, kus masinad teevad suurema osa töödest inimeste eest ära, ei ole kaugel (tegelikkuses toimub see juba praegu) ning sõjapidamine ei ole erand. Käesoleval hetkel tehakse palju uurimis- ja arendustööd, et lahinguväljal vahetada inimesed masinate vastu. Ameerika Ühendriikides on käimas projekt Alfa (Project Alpha), mille käigus uuritakse, kas ja kuidas oleks võimalik luua roboteid, mis suudaksid täita enamiku kui mitte kõiki lahinguväljal vajalikest tegevustest. Uurimistöö pealkirja "Autonoomsuse Efektid" ("Unmanned Effectsː Taking the Human out of the Loop") põhjal on alust arvata, et juba järgneval kümnendil võivad ühisesse võrku ühendatud autonoomsed robotid olla lahinguvälja normaalseks osaks.[3]

Suuremaks eesmärgiks on välja töötada taktikaline autonoomne sõdur (TAC - Tactical Autonomous Combatant), mis suudab töötada nii maismaal, õhus, kosmoses kui ka vee all ning peab vastu karmidele tingimustele (ekstreemsed temperatuurid, radioaktiivsus, keemia- ja bioloogiliste relvade poolt saastatud piirkonnad) ja vajab minimaalselt kui üldse inimesepoolset juhendamist ning koordineerimist.[11]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Artificial.intelligence.jpg

Militaarrobotite arendamisel ning kasutamisel on palju positiivseid külgi, kuid ei tohi unustada, et ühes sellega kasvab ka oht autonoomsete masinate eksimustele ning väärkäitumistele. Autonoomia on paratamatu suund, kuna ainult läbi vahendava kontrollija (inimese) kaotamise suudavad masinad olla tõeliselt kiired otsuste vastuvõtmisel ning seeläbi väga efektiivsed. Sellegipoolest tasub ja tuleb pöörata tähelepanu robotite eetikale, mis kiirenevas ühiskonnas ning suuremas nõudluses militaarmasinate järele võib varju jääda.

Mõned mõtlemapanevad küsimused käesoleva artikli lugejale:

  • Kui robot keeldub talle antud käsust (eeldades masina teadlikkust käesolevast olukorrast), siis kes vastutab kõikvõimalike tagajärgede eest?
  • Millistes olukordades tuleks robotile usaldada lõplik otsuste vastuvõtmine?
  • Kuidas garanteerida, et robotid ei välju kontrolli alt ning ei pöördu oma liitlaste vastu (vead riistvaras, tarkvaras, vastaste poolt ümberprogrammeerimine ning häkkimine).
  • Kas militaarrobotid peaksid olema programmeeritud ennast kaitsma?
  • Kas robotite kasutamine võib mõjutada vastase tsiviilelanikkonna manipuleerimist ning mõjutamist?

Ilmselgelt võib väita, et militaarrobotite kasutamine aitaks säästa inimelusid ning vähendada erinevate sõjakuritegude arvu. Siiski ei tohi robotite kasutuselevõtuga liigselt kiirustada. Igapäevastes seadmetes leiduvad tootmisvead (nii riist- kui ka tarkvaralised) ning nende tagajärjed ei ole võrreldavad militaarsetel eesmärkidel loodud robotite juures leiduvate hälvetega, millel võivad olla kordades suuremad ning isegi fataalsed tagajärjed. Seetõttu on põhjalikud ning ülimalt täpsed katsetused selliste masinate puhul hädavajalik protsess.

Militaarrobotite aina suurem kasutamine toob moodsasse sõjapidamisse arengu, mis ületab kordades kõik varasemad saavutused (nt vibu, lennuk, tuumarelvad). Robotite näol ei ole tegemist lihtsalt järjekordse tööriistaga, mida lahinguväljal kasutada, vaid reaalne suund on asendada praegused (inim)sõdurid täielikult masinate vastu. Selles tulenevalt tõuseb palju eetilisi kui ka sotsiaalseid küsimusi, mis nõuavad analüüsi ning avalikku arutlemist juba praegu, enne kui rutakalt vastuvõetud otsused, ning kiirelt, liigse kontrollita ehitatud masinad millegi väga ootamatuga võivad hakkama saada.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Army of Robots (2016). History of Military Robots. Vaadatud 05.04.2016.
  2. 2,0 2,1 2,2 Lin, Patrik. Bekey, Geroge. Abney, Keith (2008). Autonomous Military Roboticsː Risk, Ethics and Design. Vaadatud 08.04.2016.
  3. 3,0 3,1 EngineersGarage (2016). Military Robotics: Robots in the Military. Vaadatud 04.05.2016.
  4. Grabianowski, Ed (2016). How Military Robots Workː TALON. Vaadatudː 04.05.2016.
  5. Grabianowski, Ed (2016). How Military Robots Workː Packbot. Vaadatudː 04.05.2016.
  6. Grabianowski, Ed (2016). How Military Robots Workː MATILDA. Vaadatudː 04.05.2016.
  7. Grabianowski, Ed (2016). How Military Robots Workː ACER. Vaadatudː 04.05.2016.
  8. Grabianowski, Ed (2016). How Military Robots Workː ARTS. Vaadatudː 05.04.2016.
  9. U.S Air Force (2014). RQ-4 Global Hawk. Vaadatud 04.05.2016.
  10. U.S Air Force (2015). MQ-1B Predator. Vaadatudː 08.05.2016.
  11. About Careers (2016). Military Robots of the Future. Vaadatudː 04.05.2016.