Mine sisu juurde

Säästev Eesti 21

Allikas: Vikipeedia

Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani. SE 21 on säästva arengu pikaajaline raamdokument, mis kiideti Riigikogus heaks 14. septembril 2005[1]. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava.

SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.

Strateegia väljatöötamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Strateegia väljatöötamist juhtisid Mati Heidmets, Andres Jagomägi, Ene Kadastik, Marju Lauristin, Mai Luuk, Ahto Oja, Jaan-Mati Punning, Ruuta Ruttas, Külliki Tafel, Erik Terk, Rain Tamm ja Raivo Vetik.

Strateegia sisu

[muuda | muuda lähteteksti]

Strateegia seab oma esimeses peatükis neli eesmärki, milleks on eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal, seejärel vaatleb teises peatükis nende eesmärkide saavutamise vahendina konservatiivset mudelit ja partnerlusmudelit. Seejärel tõdeb strateegia, et need mudelid on vastuolulised ning nende positiivne mõju Eesti arengule end ammendamas: "Sellises olukorras tuleb kaaluda võimalusi erinevate lähenemiste ühitamiseks, omamoodi sünteesstsenaariumi kujundamiseks, mis üritaks kombineerida ülaltoodud kolme tee tugevad küljed ning vähendaks võimaluste piires neis peituvaid ohtusid. Selliseks stsenaariumiks võiks olla järgmises peatükis kirjeldatud arengutee teadmusühiskonna suunas."

Strateegia kolmas peatükk kirjeldab sünteesistsenaariumi pealkirja all "Eesti kui teadmusühiskond" ning neljas peatükk kirjeldab selle strateegia elluviimiseks vajalikke tegevussuundi.

Teadmusühiskonnale suundumisel on vajalikud sammsammulised muutused "vähemalt neljas valdkonnas":

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]