Sääliklased

Allikas: Vikipeedia
Sääliklased
Punasaba-säälik (Setophaga ruticilla)
Punasaba-säälik (Setophaga ruticilla)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Sääliklased Parulidae

Sääliklased (Parulidae), varasema nimetusega metslauljalased [1], on Ameerikas levinud värvuliste sugukond.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Sääliklased on enamasti värvika sulestikuga linnud. Nad on üsna väikesed ja kehakujult sarnanevad Vana Maailma põõsalindlastega. Parasvöötme liikidel on suguline dimorfism võrreldes palavvöötme liikidega enamasti märksa selgemini väljendunud. Väikseim on kõrbesäälik (Oreothlypis luciae) kaaluga umbes 6,5 grammi ja pikkusega 10,6 cm. Suurim liik on suursäälik (Icteria virens) kaaluga 20–33 grammi ja pikkusega 17–19 cm. Kui see liik osutub aga kuuluvaks mõnda teise sugukonda, on suurimad perekondade Parkesia ja Seiurus liigid, kõik kolm pikkusega kuni 15 cm.

Levik ja eluviisid[muuda | muuda lähteteksti]

Sääliklased on levinud Alaskast ja Põhja-Kanadast kuni Argentinani. Neid leidub Kariibi mere saartel ja üht liiki (koldsäälik (Setophaga petechia)) ka Kookossaarel ja Galápagose saartel. Enamik liike on kohastunud liikumiseks puudel-põõsastel, mõned kulgemiseks maapinnal. Nad elavad eri tüüpi metsades (leht-, okas-, troopika- ja vihmametsades), põõsastikes, soodes, rabades ja mangroovides. Põhjapoolsed liigid teevad pesa maapinnale, põõsaste ja puude otsa, troopikaliigid maapinnale. Õõnesäälik ja kõrbesäälik teevad pesa puuõõnde. Rändavatel liikidel on suurem, tavaliselt kuni kuue munaga kurn, seevastu paljudel troopilistel liikidel on kurnas tavaliselt kaks muna.

Enamik sääliklasi on putuktoidulised, kuid mõned liigid söövad ka marju ja teisi taimeosi.

Sääliklaste päritolu seostub tõenäoliselt Kesk-Ameerika põhjaosaga, kus on nende suurim liigiline mitmekesisus. Sealt võisid nad levida peamiselt rändlindudena jääaegadevahelistel perioodidel põhja poole ja naasta talveks oma põlispiirkonda. Perekonnad Myioborus ja Basileuterus koloniseerisid Lõuna-Ameerika tõenäoliselt siis, kui kaks Ameerika mandrit polnud veel ühenduses.

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Kümmekond liiki on ohustatud, üks liik (bambusesäälik) on tõenäoliselt välja surnud. [1]

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Sääliklaste sugukonna teaduslik nimetus tuleneb asjaolust, et Carl von Linné kirjeldas 1758. aastal samblikusäälikut tihaseliigina Parus americanus ning süstemaatika edenedes võeti selle liigi perekonna nimetusena kasutusele Parulus ja hiljem Parula (nüüd Setophaga). Sääliklased on lähedased tangaralastega (Thraupidae).

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Sääliklasi on umbes 120 liiki.


Incertae sedis

  • Microligea palustris
  • Teretistris fernandinae
  • Teretistris fornsi
  • Leucopeza semperi
  • Zeledonia coronata
  • Icteria virens (suursäälik)
  • Xenoligea montana

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Loomade elu 6.kd, Tallinn Valgus 1980, lk 405

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]