Koldsäälik
| Koldsäälik | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Sääliklased Parulidae |
| Perekond |
Setophaga |
| Liik |
Koldsäälik |
| Binaarne nimetus | |
|
Setophaga petechia (Carl von Linné, 1766) | |
 kollane - suvel; sinine - talvel | |
| Sünonüümid | |
|
Dendroica petechia | |
Koldsäälik (Setophaga petechia) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.
Levik ja süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Koldsäälik on üks ulatuslikemalt levinud säälikuid. [1] Teda leidub Põhja-Ameerika põhjaosast Alaskalt ja Labradori poolsaarelt kuni Lõuna-Ameerika põhjaosani, samuti paljudel Kariibi mere saartel, Kookossaarel ja Galápagose saartel. Kanada, Ühendriikide ja Mehhiko koldsäälikud on rändlinnud ja talvitavad troopikas.
Koldsääliku alamliike on paarikümne ringis [2], neid jaotatakse tavaliselt kolme rühma, enamasti lähtudes adultsete isaslindude pea värvusest, ning neid rühmi on varem käsitletud ka iseseisvate liikidena. [1]
- aestiva rühm – rändsed alamliigid Põhja-Ameerikas;
- petechia rühm – paiksed alamliigid Lääne-India saartel;
- erithachorides rühm – paiksed alamliigid rannikualadel Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Pikkus 10-12 cm. Isaslinnul on üleni erekollane alapool, kurgust allpool on kastanpruune triipe. Välimiste tüürsulgede siselabadel on kollased laigud. Troopilistel alamliikidel on kiird või pea üleni kastanpruunid. [3]
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Kanadas ja Ühendriikides on koldsääliku tüüpilisi elupaiku niisked võsad, kus sageli kasvab pajusid, eriti veekogude kallastel ja soistel aladel,[1][3] kuid võib pesitseda ka parkides ja aedades. Ühendriikidest lõunas leidub teda sageli mangroovisoodes. [1]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Koldsäälik meisterdab taimekoorest, -kiududest ja -villast tassikujulise pesa madala puu või põõsa püstiste oksaharude vahele. Kurnas on kolm kuni kuus, tavaliselt neli kuni viis muna.[3] Toiduks on selgrootud, eriti putukad, ja marjad.