Koldsäälik

Allikas: Vikipeedia
Koldsäälik
Dendroica-petechia-001.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Sääliklased Parulidae
Perekond: Setophaga
Liik: Koldsäälik
Ladinakeelne nimetus
Setophaga petechia
(Carl von Linné, 1766)
 kollane - suvel; sinine - talvel

kollane - suvel; sinine - talvel
Sünonüümid

Dendroica petechia

Koldsäälik (Setophaga petechia) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.

Levik ja süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koldsäälik on üks ulatuslikemalt levinud säälikuid. [1] Teda leidub Põhja-Ameerika põhjaosast Alaskalt ja Labradori poolsaarelt kuni Lõuna-Ameerika põhjaosani, samuti paljudel Kariibi mere saartel, Kookossaarel ja Galápagose saartel. Kanada, Ühendriikide ja Mehhiko koldsäälikud on rändlinnud ja talvitavad troopikas.

Koldsääliku alamliike on paarikümne ringis [4] [2], neid jaotatakse tavaliselt kolme rühma, enamasti lähtudes adultsete isaslindude pea värvusest, ning neid rühmi on varem käsitletud ka iseseisvate liikidena. [1]

  • aestiva rühm – rändsed alamliigid Põhja-Ameerikas;
  • petechia rühm – paiksed alamliigid Lääne-India saartel;
  • erithachorides rühm – paiksed alamliigid rannikualadel Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikkus 10-12 cm. [5] Isaslinnul on üleni erekollane alapool, kurgust allpool on kastanpruune triipe. Välimiste tüürsulgede siselabadel on kollased laigud. Troopilistel alamliikidel on kiird või pea üleni kastanpruunid. [3]

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanadas ja Ühendriikides on koldsääliku tüüpilisi elupaiku niisked võsad, kus sageli kasvab pajusid, eriti veekogude kallastel ja soistel aladel [1] [3], kuid võib pesitseda ka parkides ja aedades. Ühendriikidest lõunas leidub teda sageli mangroovisoodes. [1]

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koldsäälik meisterdab taimekoorest, -kiududest ja -villast tassikujulise pesa madala puu või põõsa püstiste oksaharude vahele. Kurnas on kolm kuni kuus, tavaliselt neli kuni viis muna. [3] Toiduks on selgrootud, eriti putukad, ja marjad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]