Rünnak Medininkai piiripunktile
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Medininkai piiriületuspunkt. Lisateavet artikli arutelust |
31. juuli öösel 1991. aastal toimunud rünnakus Medininkai piiriületuspunktile Leedu-Valgevene majanduspiiril tapsid Riia OMONi eriüksuslased Kalašnikovi automaadi laskudega pähe seitse meest: tolliametnik Antanas Musteikis, tolliametnik Stanislav Orlavičius, politsei erirühma Aras ametnik Algimantas Juozakas, politseibüroo "Aras" ametnik Mindaugas Balavakas, liikluspolitseinik Juozas Janonis, liikluspolitseinik Algirdas Kazlauskas. 2. augustil suri haiglas rasketesse vigastustesse politseinik Ričardas Rabavičius. Massimõrvast õnnestus eluga pääseda vaid tolliametnik Tomas Šernasel, kes rünnakus saadud vigastuste tagajärjel invaliidistus.
Leedu võimud on esitanud Venemaale korduvalt taotlusi, et Venemaa annaks välja teised kolm ennast Venemaal varjavad Medininkai massimõrva kahtlusalust – Aleksandr Rõžovi, Tšeslov Mlõnniku ja Andrei Laktionovi (Александр Рыжов, Андрей Лактионов и Чеслав Млынник), et nende üle kohut mõista, kuid õigusabipalved on siiani jäänud vastuseta. Augustis 2011 langetas Leedu kohus tagaselja otsuse vahistada kolm endist eriüksuslast, otsuse alusel väljastatakse uus Euroopa vahistamiskäsk. Prokurör Rolandas Stankevičiuse kinnitust mööda kehtestatakse konkreetne vahi all oleku aeg alles siis, kui kahtlusalused kinni peetakse ja Leedusse toimetatakse.[1]
2009. aasta 22. juunil algas Leedus Vilniuse ringkonnakohtus kohtupidamise seni ainukesena selles kuriteos süüdistatava endise Riia OMONi miilitsa[2] Konstantin Nikulini (Константин Никулин) üle[3].
Piiriületuspunkti valvurite tapmises süüdistatav 42-aastane Nikulin elas seniajani Lätis. Ta viibis tunnistajakaitse programmis, mille alusel sai ka uue Läti passi ja uue nime Konstantins Mihhailovs. Mihhailovsi nime all töötas ta bussijuhina firmas Rīgas satiksme. Tunnistajakaitseprogrammi sai ta tänu antud ütlustele tema poolt Lätis toime pandud Läti Riigitulude teenistuse juhataja palgamõrvaks kasutatud relva vahendamise kohta[2]. 2008. aasta 18. jaanuaril andis Läti Ülemkohus ta Euroopas kehtiva vahistamiskäsu alusel aga Leedule õigusemõistmisele välja. 2011. aasta mais mõistis Vilniuse kohus ta süüdi ning eluks ajaks vangi.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Lauri Laugen "Leedu kohus sanktsioneeris Medininkai kahtlusaluste vahistamise"[alaline kõdulink] Delfi, 9. august 2011 (vaadatud 9. augustil 2011)
- ↑ 2,0 2,1 Приговор экс-омоновцу Никулину предрешен
- ↑ Medininkai roimas süüdistatav astus kohtu ette
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Nemad hukkusid tänase päeva nimel, Küllo Arjakas, Postimees, 22. august 2006
- Evelyn Kaldoja "Medininkai ainus ellujäänu usub, et mälestusüritused hääbuvad" Postimees, 31.07.2011
- Evelyn Kaldoja "Galerii: Medininkai veresauna 20. aastapäeva mälestusüritus Leedus" Postimees, 31.07.2011
- Evelyn Kaldoja "Seitse risti meenutavad Leedu vabaduse hinda" Postimees, 01.08.2011
- Evelyn Kaldoja "Leedu prokurör kinnitab orderi korrektsust" Postimees, 01.08.2011
- Evelyn Kaldoja "Politoloog peab Medininkai veresauna inimsusevastaseks kuritööks tunnistamist kahtlaseks" Postimees, 01.08.2011
- Lauri Laugen "Leedu kohus sanktsioneeris Medininkai kahtlusaluste vahistamise" Delfi, 9. august 2011