Hapu oblikas
| Hapu oblikas | |
|---|---|
_Rumex_acetosa_-_Habit.jpg) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Tatralised Polygonaceae |
| Perekond |
Oblikas Rumex |
| Liik |
Hapu oblikas |
| Binaarne nimetus | |
|
Rumex acetosa L., 1753 | |
| Sünonüümid | |
|
Acetosa pratensis Mill. | |
Hapu oblikas ehk hapuoblikas[1] (Rumex acetosa) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim tatraliste sugukonnast oblika perekonnast.
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Tugevast sammasjuurest kasvab välja kodarik nooljate, terveservaliste, veidi lihakate lehtedega. Ülaosast harunev vars kasvab 30–100 cm kõrguseks. Varasuvel ilmub väikestest punakatest õitest pikk pöörisõisik. Taim õitseb juunist augustini.
Lehed sisaldavad palju oblikhapet, C-vitamiini ja rauda. Park- ja mõruained annavad taimele hapu, kergelt kibeda maitse.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Levinud peaaegu kogu Euroopas ja Aasias ning laialdaselt Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal. Eestis tavaline. Kasvab päris- ja looniitudel, kuid ka ranna- ja lamminiitudel, teeservadel, põõsastikes, kraavi-, jõe- ja järvekallastel.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Hakitud lehed sobivad toorelt või keedetult suppidesse ja salatitesse. Vene köögis tehakse oblikatest pirukatäidist. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid võib kasutada marinaadides sidruni või äädika asemel.
Väheses koguses mõjub oblikas verd puhastavalt ja soodustab seedimist. [2] Suure oblikhappe sisalduse tõttu ei sobi hapuoblikas reumat ja artriiti põdevatele inimestele ega pikaajaliseks kasutamiseks.
Hapuoblikas sobib ka aias varjuliste kohtade haljastamiseks. Punaste roodudega verev oblikas on selleks eriti sobiv.
Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast, lehtedest kollaseid ja rohelisi toone värvi. Hapuoblika lehtede hapu mahlaga saab linastelt ja hõbedast esemetelt ja korvidelt eemaldada rooste-, hallituse- ja tindiplekke.
Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, võib esineda mürgistusi.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vana-Rooma arstid kasutasid oblikalehti vett väljutava vahendina. Eriti hinnatud oli oblikas aga 16. sajandi Inglismaal, kuna see oli üks kuningas Henry VIII lemmikuid. Omal kindlal kohal on see taim Inglise ja Prantsuse köögis tänapäevani. Juba keskajal panid taimetundjad tähele, et oblikas aitab ära hoida skorbuuti. Esimesed uusasukad viisid oblika Põhja-Ameerikasse ja kasvatasid seda New Englandi aedades. Sealt levis oblikas Kanadasse.[3]
Lapimaal kasutati oblikalehti piima hapendamiseks. Seda taime peeti nii oluliseks, et igakevadise rände teekond valiti nii, et möödutaks võimalikult mitmest oblikate kasvukohast.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ sonaveeb.ee
- ↑ Maitsetaimede leksikon, Tallinn, Maalehe Raamat, 2004
- ↑ Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tallinn, TEA Kirjastus, 2006
- ↑ McVicar, J., Suuri yrttikirja, Helsinki, WSOY, 2004
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Hapu oblikas andmebaasis eElurikkus
- Hapuoblikas on hapu maitsega
- Hapuoblika plussid ja miinused
