Ružany loss

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ružany lossi varemed

Ružany loss ehk Ružanõ loss on endine loss Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis Ružany alevi lõunaservas. Valgevene keeles on paiga nimeks Ружанскі палац.

Algselt Tyszkiewiczitele kuulunud valduse ostsid Sapiehad aastal 1598 Bartosz Brzuchańskilt. XVII sajandi alguses ehitasid nad senise puidust kindluse asemele kahekorruselise kivist lossi, kus Lew Sapieha aastal 1617 võõrustas kuningas Władysław IV Wazat. Aastal 1644 külastas kuningas lossi taas, seekord oli võõrustajaks Lew Sapieha poeg.

Poeg lasi lossi barokkstiilis ümber ehitada. Lossis esines kapell, parimad muusikud saadeti Itaaliasse end täiendama.

Sapiehade suur võim Leedu aladel tõi kaasa sõjalise konflikti Sapiehade ja teiste šlahtitšite vahel. Sapiehade vastu liitunud suguvõsade väed põletasid lossi aastal 1700 (teistel andmetel 1698) Michał Serwacy Wiśniowiecki juhtimisel maha.

Lossi hakati taastama XVIII sajandi keskel. Arhitektiks oli Jan Zygmunt Deybel. Aastal 1784 oli lossis Aleksander Michał Sapieha külalisena kuningas Stanisław II. Aastail 1784-1788 ehitati loss Jan Samuel Beckeri projekti kohaselt ümber. Lossi ümber rajati inglise park.

Lossi peahoonele lisati kaks tiiba. Peahoone oli kahekorruseline, esiküljel asus nelja sambaga portikus. Tagaküljel oli kümne sambaga terrass, kuhu avanesid ballisaalist nii uksed kui aknad. Barokse hoone juures oli ka klassitsistlikuid mõjusid. Sisekujunduses oli valitsev rokokoostiil.

Parempoolses korpuses asusid maneež ja teater. Teatri rajamisel oli eeskujuks Parmas asuv Farnese teater. Teises tiivas asus kunstigalerii. Lossikompleksi juurde kuuluvatest hoonetest on uhkem veel väravahoone, mis on ehitatud triumfikaarena.

Peale Poola jagamisi anti loss rendile ja kõik Sapiehade varad viidi nende uude residentsi Dziarečynis. Lossis hakkas tegutsema kangaid ja tikandeid tootev vabrik. Eustachy Kajetan Sapieha müüs lossi aastal 1829 vabrikuomanikule maha, jättes endale siiski maa selle ümber. Kastuś Kalinoŭski ülestõusu tagajärjel konfiskeeriti ka tema valdused ja ta ise emigreerus.

Aastal 1914 süütasid tehasetöölised lossi kogemata põlema ja see sai kannatada. Loss restaureeriti aastal 1930. Aastal 1933 Eustachy Kajetan Sapieha rehabiliteeriti ja Ružany valdused tagastati tema õigusjärgsetele järglastele. Sapiehad omandasid taas ka lossi.

Aastal 1944 hävisid sõjategevuse käigus nii lossi peahoone kui ka kontorihoone. Peale Teist maailmasõda seisis loss tühjana. Kohalikud elanikud kasutasid lossi telliste hankimiseks.

Lossi väravahoone jäi sõjas puutumata ja on tänapäeval restaureeritud. Valgevene valitsusel on kavas restaureerida ka ülejäänud lossikompleks, seda plaani kavatseb finantseerida ka Euroopa Liit. Taastamnistööd on kavandatud aastaiks 2012-2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]