Roy Lichtenstein

Allikas: Vikipeedia
Roy Lichtenstein
Roy Lichtenstein.jpg
Sünninimi Roy Fox Lichtenstein
Sünniaeg 27. oktoober 1923
Manhattan, New York, USA
Surmaaeg 29. september 1997 (73-aastaselt)
Manhattan, New York, USA
Rahvus ameeriklane
Tegevusala maal, skulptuur
Kunstivool popkunst
Tuntud teoseid "Whaam!" (1963), "Uppuv tüdruk" (1963)

Roy Fox Lichtenstein (27. oktoober 1923 Manhattan, New York – 29. september 1997) oli USA popkunstnik. Ta on Andy Warholi, James Rosenquisti ja Claes Oldenburgi kõrval üks 20. sajandi tuntumaid Ameerika kunstnikke ja popkunstiliikumise juhtivaid isikuid.[1]

Lichtensteini tuntakse eelkõige oma koomiksipilte kujutavate maalide poolest. Tema maalidele on iseloomulikud ka korrapärane punktistik ning koomiksitele omased selged põhivärvitoonid.[2] Tema tuntumateks teosteks loetakse maale "Whaam!" ja "Uppuv tüdruk".[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond ja noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Roy Lichtenstein sündis 1923. aastal New Yorgis saksa-juudi päritolu keskklassi peres.[4][5] Tema isa Milton oli kinnisvaramaakler ning ema Beatrice koduperenaine. Tal oli ka noorem õde Rénee.[6] Suguvõsas ei olnud tõenäoliselt ühtegi kunstnikku. Teismeeas sai Lichtensteinist džässmuusika austaja ning ta külastas tihti oma ümbruskonnas kontserte. Umbes samal ajal tekkis tal ka huvi joonistamise vastu ning tihti tegi ta muusikutest portreesid.[5] Oma viimase keskkooliaasta suvel, aastal 1939, õppis ta New York Art Students League'is joonistamist ja maalimist. Seal oli tema õpetajaks Reginald Marsh.[6]

Varajased aastad[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal asus Lichtenstein õppima Ohio osariigi ülikooli.[1] Seal avaldas talle suurt mõju õppejõud Hoyt L. Sherman, kelle nägemus kunstist avaldas noorele Lichtensteinile suurt mõju.[5] Tema ülikooliõpingud jäid pooleli aastal 1943, mil ta pidi minema armeesse. 1946. aastal vabastati Lichtenstein armeest ning ta sai jätkata õpingutega Ohios, kus ta sai bakalaureusekraadi kaunites kunstides.[4] Ta jätkas samas ülikoolis ka magistriõpet ning lõpetas aastal 1949.[6] Tema järgmiste aastate maalid olid sürrealistlike mõjutustega, meenutades Paul Klee töid. Sel perioodil kujutas ta oma maalidel sarnases stiilis linde ja putukaid, aga ka naljatlevaid kujutisi keskaegsetest rüütlitest ja lossidest.[4][6]

Pärast Clevelandi kolimist töötas Lichtenstein aastatel 1951–1957 mitmetel erinevatel töökohtadel, näiteks vaateakende kujundajana või lehtmetallidisainerina.[7] Sel perioodil lõi ta pöörleva molberti, mille abil sai ta lihtsasti maalida iga nurga alt. Tema maalid olid mõjutatud abstraktsest ekspressionismist. Erinevalt abstraktse ekspressionismi esindajatest, kujutas ta oma maalidel ka erinevaid kujusid.[4] Mõned tema maalid kujutasid tegelasi nagu Miki Hiir ja Piilupart Donald. Aastal 1960, mil ta töötas Rutgersi Ülikoolis abiprofessorina, tutvus ta kunstniku ja professori Allan Karpow'ga. Karpow tutvustas Lichtensteini kunstnikele nagu Claes Oldenburg ja Jim Dine, kes läitsid temas huvi popkunsti vastu.[7]

Kunstnikukarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1961 maalis Lichtenstein teose "Vaata, Miki" ("Look Mickey").[8] Tegu on esimese maaliga, kus kunstnik kasutas talle hiljem iseloomulikuks saanud Benday täppe.[4] Lichtensteini otsustas hakata esindama New Yorgi üks juhtivaid kunstikaupmehi Leo Castelli. Castelli andis talle 1962. aastal võimaluse teha isikunäitus. Näitus müüdi välja ning see suurendas oluliselt Lichtensteini tuntust.[6] Kuulsus tekitas ka poleemikat, näiteks ajakiri Life tõstatas küsimuse, kas tegu on riigi halvima kunstnikuga.[8] Sellest hoolimata hakati Lichtensteini töid peagi näitama peamistel kunstinäitustel üle terve riigi.[6] Nähes, et ta saab ära elada vaid oma kunstist, ilma et ta peaks töötama õpetajana, alustas ta maalijaelu.[9]

Kuuekümnendatel jätkas ta selle stiiliga, kasutades koomiksitest võetud pilte ja maalides Benday täppe. Tema maalidel oli tihti kujutatud naisi, näiteks maalidel "I Know...Brad" (1963) ja "Uppuv tüdruk" ("Drowning Girl "1963). Samuti kujutas ta tihti sõjateemasid, näiteks "Takka Takka" (1962) ja "As I Opened Fire" (1964).[4] Lichtenstein on öelnud, et üks tema sõjapiltide eesmärke on näidata sõjalist agressiivsust absurdses valguses.[10] Tema tuntuimaks tööks sellest perioodist võib pidada maali "Whaam!" (1963).[1] 1960. aastate keskpaigaks oli Lichtenstein kogu riigis omaks võetud ning tunnustatud kui üks juhtfiguure popkunstiliikumises, kuhu kuulusid peale tema teiste hulgas ka Andy Warhol, James Rosenquist ja Claes Oldenburg.[1]

Stiil[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulsaks sai Lichtenstein suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, millel olevad kujutised võttis ta kommertstrükistest, plakatitest ning eriti just koomiksitest. Tema teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust.[11] Lichtenstein võttis täielikult üle koomiksite visuaalse keele, temaatika ja tehnika, kuid mitmeid kordi suurendatud pildid mõjuvad maalil sellegipoolest uudsena.[12][11] Väljarebituna koomiksi pildirea kontekstist kaotab pilt täielikult oma algse süžeelise tähenduse.[11] Ta on ise ka öelnud, et alati, kui on maalinud koomiksipilte, on ta seda teinud irooniliselt.[4]

Eriliselt iseloomulik kunstniku stiilile on korrapärane punktistik (nn. Benday täpid), mis jäljendab trükipildi rastrit, kuid palju kordi suurendatult. Korrapäraste punktide kasutamist võib tõlgendada kui viidet tõsiasjale, et kaasaegse linnakodaniku visuaalne maailm koosneb suures osas punktidest, näiteks trükipildis või teleriekraanil.[2] Oma punktistikud maalis ta kasutades šablooni.[13]

Lichtenstein hakkas ka teistlaadi motiive koomiksikeelde tõlkima. Nendeks võisid olla Cézanne'i, Picasso, Mondriani või teiste kunstnike maalid, mugandused 1920. aastate art déco'st, või Kreeka templid.[12] Ta hakkas punktistikku kasutama veel näiteks maastikumaalides, kujutades nii looduse peegeldumist kommertskultuuris. Lichtenstein hakkas oma maalidest tuntud punktidega kaunistama ka igapäevaelu objekte nagu näiteks kohviserviise.[2]

Olulisemad näitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1962 "Roy Lichtenstein" New York, Leo Castelli galerii
  • 1964 "’54–’64: Painting and Sculpture of a Decade" London, Tate'i galerii
  • 1967 ´"Roy Lichtenstein" Pasadena, Pasadena kunstimuuseum
  • 1967 "Roy Lichtenstein" Amsterdam, Stedelijk muuseum
  • 1969 "Roy Lichtenstein" New York, Guggenheimi muuseum
  • 1987 "The Drawings of Roy Lichtenstein" New York, MoMA
  • 2003 "Roy Lichtenstein: All about Art" Humlebæk, Louisiana kunstimuuseum
  • 2012 "Roy Lichtenstein" Chicago, Chicago kunstiinstituut[14]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Roy Lichtenstein Biography Biography.com (Kasutatud 04.12.2016)
  2. 2,0 2,1 2,2 Juske, A., Kangilaski, J., Varblane, R. (1994). 20. sajandi kunst. Tallinn: Kunst. Lk 136
  3. Cronin, Brian. (2012). [1]Why Does Batman Carry Shark Repellent?: And Other Amazing Comic Book Trivia! Penguin books. (Kasutatud 04.12.2016)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Gershman, K. Roy Lichtenstein The Art Story. (Kasutatud 04.12.2016)
  5. 5,0 5,1 5,2 Hendrickson, J. (1994). Lichtenstein. Köln: Benedikt Taschen. Lk 8
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 Berman, A. Biography Roy Lichtenstein Foundation. (Kasutatud 04.12.2016)
  7. 7,0 7,1 Hendrickson, J. (1994). Lichtenstein. Köln: Benedikt Taschen. Lk 95
  8. 8,0 8,1 Chronology The Roy Lichtenstein Foundation. (Kasutatud 04.12.2016)
  9. Hendrickson, J. (1994). Lichtenstein. Köln: Benedikt Taschen. Lk 23
  10. Hendrickson, J. (1994). Lichtenstein. Köln: Benedikt Taschen. Lk 29
  11. 11,0 11,1 11,2 Kangilaski, J. (2005). Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile: postimpressionismist uue meediani. Tallinn: Kunst. Lk 163
  12. 12,0 12,1 Lynton, N. (2001). Moodsa kunsti lugu. Tallinn: Avita. Lk 293
  13. Johannsen, R. H. (2006). Maalid: kunstiajaloo tähtsaimad maalid. Tallinn: Tea. Lk 270
  14. Exhibition history The Roy Lichtenstein Foundation. (Kasutatud 04.12.2016)