Claes Oldenburg

Allikas: Vikipeedia
Claes Oldenburg
Museum Ludwig - Pressekonferenz - Claes Oldenburg-3979.jpg
Claes Oldenburg, 2012
Sünninimi Claes Thure Oldenburg
Sünniaeg 28. jaanuaril 1929
Stockholm
Rahvus rootslane
Tegevusala skulptor
Kunsti õppinud Chicago Kunstiinstituut
Mõjutatud Jasper Johns, Yayoi Kusama, Allan Kaprow

Claes Oldenburg (sündinud Claes Thure Oldenburg 28. jaanuaril 1929 Stockholmis) on USA skulptor.

Ennekõike tuntud oma avaliku kunsti installatsioonide poolest. Tüüpiliselt on need väga suured replikad igapäevastest asjadest. Teise variandina olid tema tööd pehmetest igapäeva-asjadest.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis 1929. aastal Rootsi diplomaadi perre. 1936 kolis pere USA-sse, algul New Yorki, hiljem Chicagosse, kus ta lõpetas kooli. Õppis aastatel 19461950 Yale'i Ülikoolis kirjandust ja kunsti. Naasis Chicagosse, kus õppis sealses kunstiinstituudis direktor Paul Wieghardti käe all kuni 1954. aastani. 1953 sai ta naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse.

Oma kunstnikukarjääri alguses töötas ta Chicago uudisteagentuuris. 1953. aastal avas oma stuudio. Oma esimesed teosed müüs ta Chicagos 57. tänaval Art Fairil, kus ta müüs viis eset koguhinnaga 25 dollarit.[1] 1956 kolis ta tagasi New Yorki, kus kohtus selliste kunstnikke nagu Jim Dine'i, Red Groomsi ja Allan Kaprowga. Nende käest sai ta teatraalseid alternatiivseid ja abstraktseid ekspressionismi mõjutusi, mis said mõjutavaks tema loomingus.

Kunst ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tema loomingus on olnud kõige meeldejäävamad ehk kolossaalsed skulptuurid. Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillari ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. Algselt oli kuju paigutatud Beincke Plazale Yale'i, aga hiljem viidi Morse Kolledži kohtuaeda.

Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses esile naeruvääristamist ja mahasalgamist, enne kui neid hakati võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. 1960. aastatel osales ta mitmes popkunsti liikumises ja tegeles niinimetatud happening-kunstiga, mis oli tolleaegne performance-kunsti üks tugevaimaid voolusid. Ta andis iseenda loomingule nimeks "Ray Gun Theatre". Tema esimene abikaasa (1960–1970) Pat Muschinski, kes aitas tal õmmelda tema paljusid "pehmeid" skulptuure, oli pidev esineja tema performance-kunstis. Tema jultunud, tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt niši oma kunstielus ja siis alles sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani. Alates 1976. aastast teeb ta koostööd hollandi-ameerika popkunstniku Coosje van Bruggeniga. Nad abiellusid 1977.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. David McCracken, "The Art Fair That's Been In the Picture the Longest", Chicago Tribune, June 5, 1987, page 3