Robert Sinka
| Robert Sinka | |
|---|---|
 Robert Sinka (12.12.1939, Uus-Eesti) | |
| Tartu linnapea | |
|
Ametiaeg 11.12.1939 – juuli 1940/1941 | |
| Eelnev | Aleksander Tõnisson |
| Järgnev | Kristjan Jalak |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
14. august 1894 Tallinn |
| Surnud |
31. mai 1970 New York |
| Rahvus | Eestlane |
| Abikaasa |
Margot Sinka Ella Sinka Ida Sinka |
| Lapsed | Pia Sinka |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
Robert Sinka (14. august 1894 Tallinn – 31. mai 1970 New York) oli Tartu Ülikooli dotsent, eesti päritolu arst ja Tartu linnapea aastatel 1939–1940 ning uuesti 1941.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sinka sündis Tallinnas käsitöölise pojana. Lõpetanud Tallinna Nikolai gümnaasiumi kuldaurahaga 1914, ta astus Peterburi Sõjaväe Arstiteaduse Akadeemiasse, kus õpingud Vene revolutsiooni tõttu katkesid. Pärast Vabadussõjas osalemist viis ta oma õpingud viis ta lõpuni Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1921. aastal. Akadeemiliselt kuulus Sinka EÜS Põhjalasse.[1]
1922. aasta asus Sinka tööle äsjaavatud Tartu Emade ja Laste Nõuandla juhatajana. Samaaegselt nõuandla tööga tegi ta väikelaste toitumishäirete põhjuste selgitamiseks, keskenduses eriti skorbuudi uurimisele. Ta kirjutas ja avaldas mitu artiklit ning kaitses 1930. aastal doktoritöö ("Lastejahudega tekitatud merisigade skorbuudist"). Eradotsendiks sai Sinka Tartu ülikoolis 1932. aastal, viis aastat hiljem valiti ta ka dotsendiks.[2] Samuti oli Sinka Tartu spordiseltsis "Kalev" tegev, olles mitmekordselt nii esimehe kui ka abiesimehe rollis.[3]
Tegevust omavalitsuse alal alustas Sinka 1934. aastal, kui ta nimetati Vabariigi Valitsuse poolt Tartu linnanõunikuks. Ta juhtis sotsiaalosakonda, keskendudes hoolekande ja tervishoiu osakondadele.[2][4] 1938. aastast määrati Sinkale ka linnapea asetäitja ülesandeid.[5] 11. detsembril 1939 määrati ta Tartu linnapeaks.[4] Juunipöörde ajal läks esmajärgul Sinka sündmustega kaasa ja esitles käimasolevaid sündmuseid demokraatlike ning positiivsetega,[6] aga 1940 aasta juuli lõpus esitas lahkumisavalduse[7] ja keskendus taas arstina töötamisele.[8] Aasta lõpus liitus ta äsja valminud Tartu Lastepolikliiniku koosseisuga.[9] Pärast suvesõda taastati 1941. aasta juulis Sinka Tartu linnapea positsioonile,[10] kuid sattudes konflikti okupatsioonivägedega, lahkus ta oma positsioonilt 5. detsembril ning siirdus Põltsamaale lastekodu juhataks.[11][2]
Teise maailmasõja lõpu poole põgenes Sinka 1944. aastal perega Saksamaale, kus ta sai tööd Würzburgis ühe saksa lastekodu juhatajana. Sõja lõpu järel oli ta Löwensteini, Aschaffenburgi ja Geislingeni põgenikelaagrite arst.[12][2]
Sinka kolis Ameerika Ühendriikidesse 1950. aastal, kus ta ehitas oma elu üles New Yorgis, töötades arstina haiglas kuni tervise halvenemisel siirdus pensionile. Ta jälgis Eestis toimuvat ja võttis osa ka New Yorgi Eesti Haridusseltsi tegevusest. Viimased eluaastad veetis Sinka haigena ning kurnava haiguse mõjul tõmubus tagasi seltskondlikust elust.[2] Ta suri 31. mail 1970 ning on maetud New Yorki Queensis, Richmondi linnaosas.[13]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Robert Sinka sündis Tallinnas Emil Ferdinand Sinka ja Henriette Emilie Sinka lapsena. Robertil oli kokku neli õde-venda.
Robert Sinka jõudis abielluda kolm korda. Esimesest abielust Margot Armine Sinkaga (sünninimega Martin) oli Robertil tütar Pia, kes sündis 1925. aastal.[14] Pärast Margot Sinka surma 1929. aastal[15] abiellus Robert 1930. aasta oktoobris Ella Sinkaga (sündinud Laos),[16] kellega kooselu kestis kuni Ella surmani 1956. aastal. Välismaale pagesid lisaks Robertile nii abikaasa Ella Sinka kui ka tütar Pia Sinka.[12]
Pärast Ella surma abiellus Robert ameeriklase Ida Sinkaga (sündinud Stavdal), kellega abielu kestis kuni Roberti elu lõpuni.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Robert Sinka". Rahvusarhiiv.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 N. Kilk (11.06.1970). "Dr. Med. Robert Sinka - In memoriam". Vaba Eesti sõna. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ "Tartu "Kalew" 30-aastane". Postimees. 30.08.1931.
- ↑ 4,0 4,1 "Tartu linnapeaks R. Sinka". Uus Eesti. 12.12.1939. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ "Tartu linnapea asetäitjaks dr. R. Sinka". Postimees. 29.05.1938. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ "Tartu sai wäikekorterite üüriseaduse". Postimees. 02.07.1940. Vaadatud 25.09.2021.
- ↑ Suuri muudatusi omavalitsuse ametikohtadel, Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 31 juuli 1940
- ↑ "Tartu linnapea, 2 linnanõunikku ja rewisjonikomisjoni esimees lahkusid". Postimees. 25.07.1940. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ "Tartu Lastepolikliiniku teenistujad organiseeruvad". Tartu Kommunist : Eestimaa Kommunistliku (bolševikkude) Partei Tartumaa Komitee häälekandja. 09.01.1941. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ "Tartu maa- ja linnavalitsus ja politsei tegevuses". Postimees. 13.07.1941. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ "Teade". Postimees. 05.12.1941. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ 12,0 12,1 "Dr. Ella Sinka suri". Vaba Eesti Sõna. 07.06.1956. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ "Endine Tartu linnapea Dr. Med. R. Sinka suri". Vaba Eesti Sõna. 04.06.1970. Vaadatud 27.09.2021.
- ↑ "Stray Leaves - A JAMES FAMILY IN AMERICA SINCE 1650".
- ↑ "Surma sõit 1929. a." Postimees. 31.12.1929.
- ↑ "Perekondlikud teated". Päewaleht. 20.10.1930.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu püsib ülikoolilinnana. Uus Eesti nr 37, 8. veebruar 1940. Lk 6
| Eelnev Aleksander Tõnisson |
Tartu linnapea 1939–1940 |
Järgnev Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Kristjan Jalak |
| Eelnev Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Kristjan Jalak |
Tartu linnapea 1941 |
Järgnev Voldemar Onton (kohusetäitja) |