Riigivanema auhind
Riigivanema auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1934–1937. Auhinna väljaandmise korra kinnitas Riigivanem 1932. aastal[1].
Auhind asutati sihiga tuua ergutust Eesti elu ehitavale kirjanduslikule loomingule aidates aineliselt kaasa parimaile kirjanikele nende võimsas rahvuslikus töös; ühtlasi sihiga virgutada Eesti linnu ja maakondi kui ka muid jõulisi Eesti ettevõtteid samasuguseiks sammeks, et meil kujuneks rida auhindu vaimuloomingu kõigile aladele.
1934 (1932 a. ja 1933 a. algupärase kirjandusliku toodangu eest[2]:
- I auhind (1500 krooni) A. H. Tammsaare, romaani Tõde ja õigus IV ja V osa.
- III auhind (750 krooni) Karl August Hindrey, novellid Välkvalgus ja Armastuskiri.
Žürii: Karl Terras, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, Johannes Semper August Alle, Ants Oras.
1935[3]:
- I auhind (1500 krooni) Mait Metsanurk, romaan Ümera jõel.
- II auhind (1000 krooni) Johannes Semper, romaan Armukadedus.
- III auhind (750 krooni) August Mälk, romaan Surnud majad.
1936:
- I auhind (1500 krooni) Marie Under, luulekogu Kivi südamelt.
- II auhind (1000 krooni) Juhan Sütiste, luulekogu Päikese ootel ja poeem Noored partisanid.
- III auhind (750 krooni) August Mälk, romaan Õitsev meri.
Žürii: Hugo Raudsepp, Henrik Visnapuu, Daniel Palgi, August Annist, Gustav Suits.
1937:
- Lagle talu August Mälk.
- I auhind (1000 krooni) Albert Kivikas, romaan Nimed marmortahvlil.
- I auhind (1000 krooni) Friedebert Tuglas, Kriitika I–VIII.
- II auhind (750 krooni) Karl August Hindrey, romaan Urmas ja Merike
- II auhind (750 krooni) Johannes Semper, luulekogu Tuuleratas.
Žürii: Gustav Suits, Henrik Visnapuu, Oskar Urgart, Jaan Rummo.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Riigivanema kirjanduslik auhind. Vaba Maa, 2. november 1932, nr. 258, lk. 3
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00017_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6b2deb4164070b14b040e4ccdf722c84
- ↑ Riigivanema käsukiri nr. 5 3. maist 1935
