Reini Liit
|
See artikkel räägib 19. sajandil eksisteerinud liidust; teiste samanimeliste nähtuste kohta vaata Reini Liit (1254–1257) ja Reini Liit (1658–1667). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19. sajandil eksisteerinud riikide liit, Prantsuse esimese keisririigi protektoraat.
Reini Liidu moodustas Napoleon I algul 16 Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi osastisriigist pärast seda, kui alistas kolmanda koalitsiooni sõja Austerlitzi lahingus Saksa-Rooma riigi Habsburgide-Lotringitest valitseja ja Venemaa keisririigi väed.
Pressburgi rahu viis tegeliku Reini Liidu loomiseni, mis eksisteeris aastatel 1806–1813.
Liidu liikmed olid Saksa vürstid Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist. Hiljem liitus veel 19 vürsti, kes kõik koos valitsesid kokku rohkem kui 15 miljoni elaniku üle, pakkudes Prantsuse keisririigile tähtsat strateegilist eelist idarindel.
Moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
12. juulil 1806, allkirjastades Reini Liidu lepingu (saksa Rheinbundakte), lahkusid 16 riiki ametlikult Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist ja ühinesid liitu (lepingu järgi États confédérés du Rhin, viitega Reini Liidule). Napoleon oli selle protektor. 6. augustil loobus Austria keiser Franz II pärast Napoleoni ultimaatumit oma keisritiitlist ja kuulutas Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi lõppenuks. Järgnevatel aastatel astus liitu veel 23 Saksa riiki; Franz II Habsburgide-Lotringite dünastiast valitses järelejäänud riiki kui Austriat. Liidust jäidki välja ainult Austria, Preisimaa, Taani Holstein ja Rootsi Pommeri, arvestamata Reini läänekallast ja Erfurdi vürstiriiki, mille annekteeris Prantsuse keisririik.
Vastavalt lepingule pidid liidus toimima ühised konstitutsioonilised organid, kuid üksikud riigid (eriti suuremad) tahtsid piiramatut iseseisvust.
Monarhist riigipea asemel, nagu oli Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigis, valdas kõrgeimat ametit endine peakantsler Karl Theodor von Dalberg, kes nüüd kandis liidu esimese vürsti (saksa Fürstprimas) tiitlit. Ta oli kuningate kolleegiumi president ja liidu assamblee eesistuja, mis pidi olema parlamendisarnane organ, mida kunagi tegelikult kokku ei kutsutud. Vürstide nõukogu president oli Nassau-Usingeni vürst.
Liit oli ennekõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid. Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks.
Pärast Preisimaa kaotust Prantsusmaale aastal 1806 astus Reini Liitu palju keskmise suurusega ja väikeriike. Aastal 1808 oli see suurim, sisaldades 4 kuningriiki, 5 suurhertsogkonda, 13 hertsogkonda, 17 vürstiriiki, lisaks vabad hansalinnad Hamburg, Lübeck ja Bremen.
Aastal 1810 inkorporeeriti suur osa Loode-Saksamaast kiiresti Prantsusmaaga, et paremini jälgida kaubandusembargot Ühendkuningriigi vastu (kontinentaalblokaad).
Reini Liit kukkus kokku aastal 1813 seoses Napoleoni kaotusega Venemaal. Paljud selle liikmed vahetasid poolt pärast rahvastelahingut, kui sai selgeks, et Napoleon võib sõja kaotada.
Liikmesriigid[muuda | muuda lähteteksti]
Järgnev tabel esitab liidu liikmed, liitumisaasta, samuti vägede arvu (sulgudes).
Kuningate kolleegium[muuda | muuda lähteteksti]
| Lipp | Liikmesmonarhia | Liitumisaasta | Märkused |
|---|---|---|---|
|
Badeni suurhertsogkond | 12. juuli 1806 | Asutaja; endine markkrahvkond (8000) |
.svg){kind=small}
|
Baieri kuningriik | 12. juuli 1806 | Asutaja; endine hertsogkond (30 000) |
.svg){kind=small}
|
Bergi suurhertsogkond | 12. juuli 1806 | Asutaja; liidendas Kleve, mõlemad endised hertsogkonnad (5000) |
|
Hessen-Darmstadti suurhertsogkond | 12. juuli 1806 | Asutaja; endine maakrahvkond (4000) |
|
Regensburgi vürstkond | 12. juuli 1806 | Asutaja; endine vürst-peapiiskopkond ja kuurvürstkond; pärast 1810  Frankfurdi suurhertsogkond
|
|
Saksimaa kuningriik | 11. detsember 1806 | Endine hertsogkond (20 000) |
|
Westfaali kuningriik | 15. november 1807 | Napoleoni loodud (25 000) |
|
Württembergi kuningriik | 12. juuli 1806 | Asutaja; endine hertsogkond (12 000) |
|
Würzburgi suurhertsogkond | 23. september 1806 | Napoleoni loodud (2000) |
Vürstide kolleegium[muuda | muuda lähteteksti]
| Lipp | Liikmesmonarhia | Liitumisaasta | Märkused |
|---|---|---|---|
|
Anhalt-Bernburgi hertsogkond | 11. aprill 1807 | (700) |
|
Anhalt-Dessau hertsogkond | 11. aprill 1807 | (700) |
|
|
Anhalt-Kötheni hertsogkond | 11. aprill 1807 | (700) |
.svg){kind=small}
|
Arenbergi hertsogkond | 12. juuli 1806 | Asutaja; mediatiseeritud 13. detsembril 1810 (4000) |
|
Hohenzollern-Hechingeni vürstkond | 12. juuli 1806 | Asutaja (4000) |
|
|
Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkond | 12. juuli 1806 | Asutaja (4000) |
|
Isenburg-Birsteini vürstkond | 12. juuli 1806 | Asutaja (4000) |
.svg){kind=small}
|
Leyeni vürstkond | 12. juuli 1806 | Asutaja; endine krahvkond (4000) |
.svg){kind=small}
|
Liechtensteini vürstkond | 12. juuli 1806 | Asutaja (4000) |
|
Lippe-Detmoldi vürstkond | 11. aprill 1807 | (650) |
|
Mecklenburg-Schwerini hertsogkond | 22. märts 1808 | (1900) |
| Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond | 18. veebruar 1808 | (400) | |
.svg){kind=small}
|
Nassau hertsogkond (Usingen ja Weilburg) | 12. juuli 1806 |  Nassau-Usingeni ja  Nassau-Weilburgi liit, mõlemad asutajad (4000 kumbki)
|
|
Oldenburgi hertsogkond | 14. oktoober 1808 | Prantsusmaa poolt annekteeritud 13. detsembril 1810 (800) |
|
Reuss-Ebersdorfi vürstkond | 11. aprill 1807 | (400) |
|
Reuss-Greizi vürstkond | 11. aprill 1807 | (400) |
|
Reuss-Lobensteini vürstkond | 11. aprill 1807 | (400) |
|
|
Reuss-Schleizi vürstkond | 11. aprill 1807 | (400) |
.svg){kind=small}
|
Salmi vürstkond (Salm-Salm ja Salm-Kyrburg) | 25. juuli 1806 | Asutaja; Prantsusmaa poolt annekteeritud 13. detsembril 1810 (4000) |
|
Saksi-Coburgi-Saalfeldi hertsogkond | 15. detsember 1806 | (Saksi hertsogkonnad kokku 2000) |
|
|
Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkond | 15. detsember 1806 | |
|
|
Saksi-Hildburghauseni hertsogkond | 15. detsember 1806 | |
|
|
Saksi-Meiningeni hertsogkond | 15. detsember 1806 | |
|
|
Saksi-Weimari hertsogkond | 15. detsember 1806 | |
|
Schaumburg-Lippe vürstkond | 11. aprill 1807 | (650) |
|
Schwarzburg-Rudolstadti vürstkond | 11. aprill 1807 | (650) |
|
|
Schwarzburg-Sondershauseni vürstkond | 11. aprill 1807 | (650) |
|
Waldecki vürstkond | Mall:Dts | (400) |
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Napoleoni-vastased liitlased saatsid Reini Liidu 4. novembril 1813 laiali. Pärast seda oli Saksamaa poliitilise koordineerimise ainus katse kuni Saksa Liidu loomiseni 8. juunil 1815 organ nimega administratsiooni kesknõukogu (saksa Zentralverwaltungsrat); selle president oli Heinrich Friedrich Karl Reichsfreiherr vom und zum Stein (1757–1831). See saadeti laiali 20. juunil 1815.
30. mail 1814 kuulutas Pariisi rahu Saksa riigid sõltumatuks.
Aastal 1815 joonistas Viini kongress kontinendi poliitilise kaardi ümber. Tegelikult toimusid enamusel säilinud liikmetest vaid väikesed piirimuudatused ja tekkinud Saksa Liit koosnes enam-vähem samadest liikmetest kui Reini Liit, tähtsa lisandusena kaks Saksa suurriiki Austria keisririik ja Preisimaa kuningriik.