Arenbergi hertsogkond

Allikas: Vikipeedia
Grafschaft (Herzogtum) Arenberg
Arenbergi krahvkond (hertsogkond)
1549–1810
Flag of Arenberg (1803 - 1810).svg Wappen Aremberg.svg
Hannover 1807.png
Arenbergi hertsogkond aastal 1807.
Valitsusvorm vürstkond
Osa Saksa-Rooma riigi osariik, siis
Reini Liidu liikmesriik
Pealinn Aremberg

Arenberg, ka Aremberg või Ahremberg, oli ajalooline krahvkond, vürstkond ja lõpuks hertsogkond, mis paiknes tänasel Saksamaa. Arenbergi hertsogid jäid tähtsaks Belgia aristokraatlikuks perekonnaks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esmakordselt mainitud 12. sajandil, sai see nime Arembergi küla järgi Ahri kõrgustikul tänases Rheinland-Pfalzis.

1549–1576[muuda | muuda lähteteksti]

Aremberg oli algselt krahvkond. Sellest sai Saksa-Rooma riigi osariik aastal 1549, ülendati vürstkonnaks aastal 1576 ja lõpuks hertsogkonnaks aastal 1645.

1789[muuda | muuda lähteteksti]

Arenbergi hertsogite territoriaalsed valdused varieerusid aegade jooksul. 1789. aasta paiku paiknes hertsogkond Eifeli piirkonnas Reini läänekaldal ja koosnes muu hulgas Arembergist, Schleidenist ja Kerpenist.

Kuid kuigi hertsogkond ise oli Saksamaal, olid Arenbergi hertsogite vürstlikud maad 15. sajandist tänases Belgias.

Napoleoni-eelse hertsogkonna pindala oli 413km² ja rahvaarv 14 800. See kuulus Kuur-Reini ringkonda ning piirnes Jülichi hertsogkonna, Kölni peapiiskopkonna, Trieri piiskopkonna ja Blankenheimi krahvkonnaga.

1798[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui prantslased okupeerisid 1798. aasta paiku Reini läänekalda (vaata Campo Formio rahu ja Lunéville rahu), sai Arenbergi hertsog uusi maid: Vest Recklinghauseni krahvkond, Meppeni krahvkond ja Dülmeni isandkond.

1810[muuda | muuda lähteteksti]

Arenberg ühines Napoleoni Reini Liiduga, kuigi see ei hoidnud ära mediatiseerimist aastal 1810, kui Prantsusmaa annekteeris Dülmeni ja Meppeni ning Bergi hertsogkond annekteeris Recklinghauseni.

1814[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Napoleoni kaotust aastal 1814 ja Reini Liidu laialisaatmist jaotati endise Arenbergi territooriumid Preisi kuningriigi ja Hannoveri kuningriigi vahel. Nii Preisimaal kui ka Hannoveris said hertsogid kuningale alluvateks kohalikeks peerideks.

1826[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1826 nimetati Arenbergi territoorium Hannoveris Arenberg-Meppeni hertsogkonnaks. Arenberg-Meppeni pindala oli 2195km² ja seal elas 56 700 inimest. Recklinghauseni krahvkonna pindala Preisimaal oli 780km² ja seal elas 64 700 inimest.

Arenbergi hertsogid jäid tähtsaks Belgia aristokraatlikuks perekonnaks. Valitseva hertsogi otsest perekonda kutsutakse nominaalse Arenbergi vürsti tiitliga. Hertsogipere põlvneb isapoolselt Ligne aadlisuguvõsast.

Arenbergi mets paikneb Kirde-Prantsusmaal ja on kuulus oma munakiviteede poolest, mida kasutab klassikaline maanteesõit jalgratastel Paris–Roubaix. Piirkonnas toimus minevikus ulatuslik kaevandamine.

Krahvid, vürstlikud krahvid ja hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Arenbergid.

Arenbergi krahvid (1117–1576)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Franko (1117–1129)
  • Heinrich I (1136–1187)
  • Eberhard I (1188–1202)
  • Eberhard II (1202–1229)
  • Heinrich II (1220–1250)
  • Gerhard (1252–1260)
  • Johann I (1260–1279)
  • Mathilde (1282–1299)
  • Eberhard (Marcki krahv) (1282–1308)
  • Eberhard I (III) (1308–1387)
  • Eberhard II (1387–1454)

Jagunemine Arenbergiks ja Rochefortiks

  • Johann II (1454–1480)
  • Eberhard III (1480–1496)
  • Eberhard IV (1496–1531)
  • Robert I (1531–1541)
  • Robert II (?–1536)
  • Robert III (1541–1544)
  • Margaretha (1544–1576)
  • Johann III (1547–1568)
  • Karl (1568–1576)

Arenbergi vürstlikud krahvid (1576–1645)[muuda | muuda lähteteksti]

Arenbergi hertsogid (1645–1810)[muuda | muuda lähteteksti]

Mediatiseeriti aastal 1810

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]