Nassau hertsogkond

Allikas: Vikipeedia
Herzogtum Nassau
Nassau hertsogkond
1806–1866
Flagge Herzogtum Nassau (1806-1866).svg Herzogswappen Nassau.PNG
Lipp Vapp
Map-DB-Nassau.svg
Valitsusvorm konstitutsiooniline monarhia
Osa Reini Liidu liikmesriik
(1806–1813)
Saksa Liidu liikmesriik
(1815–1866)
Pealinn Weilburg
(1806–1816)
Wiesbaden
(1816–1866)

Nassau hertsogkond (saksa: Herzogtum Nassau) või lihtsalt Nassau oli aastatel 1806 kuni 1866 sõltumatu riik, paiknedes tänapäevastel Rheinland-Pfalzi ja Hesseni liidumaadel. See oli Reini Liidu ja hiljem Saksa Liidu liikmesriik. Seda valitses Nassau dünastia. Hertsogkond sai nime oma ajaloolise tuumiklinna Nassau järgi, kuigi Nassau ei olnud selle pealinn. Aastal 1865 elas seal 465 636 asukat. Pärast Preisi kuningriigi poolt aastal 1866 okupeerimist ja annekteerimist sai sellest Hessen-Nassau provints. Ala on tänapäeval Nassau geograafiline ja ajalooline piirkond ja Nassau on ka looduspargi nimi endise hertsogkonna piirides.

Tänapäevalgi kasutab Luksemburgi suurhertsog teise tiitlina tiitlit "Nassau hertsog" (troonipretendent) ning "Nassau prints" või "printsess" on kasutusel teiste pereliikmete puhul. Nassau on ka Madalmaade kuningliku perekonna nime osa, mis on Oranje-Nassau.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nassau esivanemate ja tuumiku vapp, mis moodustab suurema vapi keskse kilbi. See on peaaegu identne Hollandi vapiga ja sisaldub ka Luksemburgi suurhertsogi vapi kolmandal ja neljandal väljal.

17. juulil 1806 liitusid Nassau-Usingeni ja Nassau-Weilburgi krahvkonnad Reini Liiduga. Napoleon I survel krahvkonnad liitusid, et moodustada 30. augustil 1806 Nassau hertsogkond, Friedrich Augusti ja tema noore nõo Friedrich Wilhelmi ühisvalitsemise alla. Kuna Friedrich Augustil ei olnud pärijaid, nõustus ta, et Friedrich Wilhelm saab pärast tema surma ainuvalitsejaks. Kuid Friedrich Wilhelm suri 9. jaanuaril 1816 Weilburgi lossi trepilt kukkudes ja tema pojast Wilhelmist sai Nassau hertsog.

Viini kongressil liidendati Oranje-Nassau vürstkond Nassau hertsogkonnaga ja seejärel liitus ühinenud hertsogkond Saksa Liiduga, Wiesbadenist sai uus pealinn. Enamuse liinide hääbumisel sai Nassau-Weilburgi liini Nassau-Usingeni harust hertsog Wilhelmi isikus Nassau valitsev dünastia kuni Austria-Preisi sõjani aastal 1866, kui see annekteeriti Preisi kuningriigi poolt ja liidendati Wiesbadeni piirkonnana Hessen-Nassau provintsiga. Wilhelmi poeg Adolphe, viimane Nassau hertsog, sai pärast Nassau-Dillenburgi meesliini hääbumist aastal 1890 Luksemburgi.