Reinhold Täht

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Reinhold-Karl Täht (1937 vahetas eesnime Reinhold-Karl eesnimeks Rein, 31. jaanuar 1896 Massu vald Läänemaa1941? Siberis) oli eesti sõjaväelane ja politseinik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1915 sai Täht üldhariduse Pärnu gümnaasiumis, 1921 alustas ta õpinguid Tartu Ülikoolis. Lõpetas Paul I nimelise sõjakooli Petrogradis ja Eesti rahuaegsed ohvitseride kursused kaitseväe ühendatud õppeasutuses.

Võeti Vene sõjaväkke 24. septembril 1915 ja määrati Kaardiväe Litovski tagavarapataljoni.

1. oktoobril 1915 määrati Täht Paul I sõjakooli junkruna 1. järgu vabatahtliku õigustega. Neljakuulise sõjaaegse kursuse lõpetamise järel ülendati lipnikuks 1. veebruaril 1916.

8. veebruaril 1916 määrati 205. jalaväe tagavarapataljoni nooremohvitseriks. 11.juulil 1916 määrati Siberi küti polku nooremohvitseriks. 1. oktoobril 1916 ülendati alamleitnandiks ja määrati roodu ülemaks 19. jaanuaril 1917.

18. juunil 1917 sai lahingus sakslastega Dshike-Lapõi positsioonil haavata, jäeti sõjaväljale ja sattus Saksamaale sõjavangi kuni 12. augustini 1918.

29. novembril 1918 määrati Täht 6. jalaväerügemendi 4. kompanii nooremohvitseriks ja komandeeriti Sindi alevi komandandiks.

4. mail 1919 määrati kompaniiülemaks, 30. juunil 1919 ülendati alamkapteniks, 29. oktoobril 1919 saadeti sõjakooli.

27. veebruaril 1920 määrati sõjakooli adjutandiks. 30. septembril 1920 viidi üle Kindralstaabi Valitsusse ja nimetati 2. osakonna B jaoskonna ülema abiks. 1. juulil 1921 nimetati 3. osakonna ülema abiks. 15. septembril 1921 nimetati 3. osakonna 2. rajooni agentuuri juhatajaks.

24. veebruaril 1923 ülendati kapteniks. 1. augustil 1924 nimetati Kindralstaabi käskudetäitjaks ohvitseriks. 1. juulil 1925 vabastati Kaitseväeteenistusest omal soovil.

Kaitsepolitsei komissariks Pärnus nimetati 27. juunil 1925. 13. juunil 1933 paigutati teenistuse huvides komissariks Tallinnas, 22. novembril 1935 komissariks Petseris ja 22. novembril 1939 komissariks Narva.

Vabastati teenistusest pensionile minekul 4. juulil 1940.

Sovetivõimude poolt süüdistatuna revolutsioonilise liikumise vastases tegevuses ja spionaažis arreteeritud 17. juulil 1940 ja saadetud Permi oblastisse Solikamski vanglasse, kus ta peagi suri.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. liigi 3. järgu Vabaduse Rist.
  • Kaitseliidu 3. klassi Kotkarist 1935.
  • Poola Vabariigi Uuestisünni aumärk 1933.
  • Läti Vabariigi Kolmetähe aumärk 1933.
  • Läti Vabadussõja 10. a. juubeli medal. 1928.