Rein Veetõusme

Allikas: Vikipeedia

Rein Veetõusme (6. detsember 194719. märts 2009) oli taasiseseisvunud Eesti esimene Statistikaameti peadirektor, kes juhtis Statistikaametit aastatel 1991–2004.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1966. aastal lõpetas Veetõusme Tallinna 1. keskkooli (nüüdne Gustav Adolfi Gümnaasium). Veetõusme õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune Tallinna Tehnikaülikool).[1]

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Märtsis 1991 nimetati Rein Veetõusme Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti peadirektoriks. Tema juhtimisel loodi aastatel 1993–1994 Statistikaametis uus struktuur ning viidi statistika vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. Arendati ka koostööd teiste Baltimaade, Põhjamaade, Euroopa Liidu ja Eurostatiga.[1]

2000. aastal juhtis ta taasiseseisvunud Eesti esimest rahva ja eluruumide loendust ning 2001. aastal esimest põllumajandusloendust.[1]

Rein Veetõusme kuulus ka valitsuse juurde 1993. aastal moodustatud rahvastiku- ja sotsiaalstatistika komisjoni (hiljem isikuandmenõukogu) ja rahvaloenduskomisjoni. Tema algatusel loodi 1992 Eesti Statistikaselts.[1]

Detsembris 2004 lahkus Veetõusme omal soovil Statistikaametist ning siirdus erasektorisse. Talle kuulus 50% perefirmast OÜ Aquatilis, mis pakub kommunikatsiooni- ja reklaamiteenuseid ning peab Tallinnas fotostuudiot, samuti korraldab rahvusvahelisi projekte Gruusias ja Ukrainas.[2] Statistikaameti uueks direktoriks sai Priit Potisepp.

Vaidlus andmekaitse inspektsiooniga[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses rahvaloenduse andmete töötlemisega esitas Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Hillar Aarelaid 2000. aastal politseile avalduse kriminaalasja alustamiseks Veetõusme vastu, kuna inspektsiooni hinnangul lõi statistikaamet 10. mail 2000 Veetõusme käskkirja alusel ebaseadusliku andmebaasi. Isikustatud andmeid tohtis Eestis säilitada ja töödelda aga ainult rahvastikuregister.[3]

Veetõusme eitas seaduserikkumist. Samuti väitis Statistikaameti peadirektori asetäitja Ülo Randaru, et isikuline andmekogu tekkis juba seaduses määratletud loenduslehtede täitmisel ja andmekaitseinspektsiooni loogika järgi lähtudes ei oleks rahvaloendust korraldada tohtinudki. Statistikaameti andmebaasi loomise aluseks oli endise rahandusministri Mart Opmanni määrus, mille uus minister Siim Kallas 4. veebruaril 2000 ära muutis, sest õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli hinnangul oli see vastuolus rahva- ja eluruumide loenduse seadusega. Seevastu toetasid andmekaitseinspektsiooni seisukohta rahandusminister Siim Kallas ja siseminister Tarmo Loodus. Siseministeeriumi pressiesindaja kinnitas BNS-ile, et sisuliselt petab statistikaamet rahvast, kuna lubas loenduse eel isikustatud andmeid mitte kasutada, loob aga tegelikult teist rahvastikuregistrit.[4]

Vaidlus lahenes kokkuleppega, mille järel hakkas Statistikaamet andmeid kontrollima mitte isikustatud andmete, vaid loenduslehtede järgi[5].

2004. aastal kerkis teema taas ajakirjandusse seoses riikliku statistika seaduse menetlemisega Riigikogus. Andmekaitseinspektsiooni peadirektor Urmas Kukk leidis, et Statistikaamet kogub inimeste kohta andmeid, mida riik tegelikult ei vaja, luues neist Euroopa Liidu reeglitega keelatud superandmebaasi. Isikustatud andmete kogumise mõttekuses kahtles ka rahandusminister Taavi Veskimägi. Vastuseks kriitikale möönis Veetõusme, et statistikaamet võiks loobuda isikustatud andmete kogumisest, ent rahvastikuregistri andmete kasutamisest tema hinnangul statistika tootmiseks ei piisa.[6]

Hobid[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1966–1968 mängis Veetõusme TPI puhkpilliorkestris klarnetit.[7]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastal pälvis Rein Veetõusme Valgetähe IV klassi teenetemärgi.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]