Rein Siim

Allikas: Vikipeedia

Rein Siim (2. november 1938 Tallinn30. aprill 2015 Soome[1]) oli eesti maalikunstnik, karatetreener ja taiji-õpetaja.

Rein Siim oli Eesti esimene karatetreener ja eesti karate looja, kes 1970. aastal moodustas tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) juurde Eesti esimese karaterühma ning kelle õpilased võitsid hiljem Nõukogude Liidu esimestel ametlikel karatevõistlustel pooled kuldmedalitest. Paljud omaaegsed Eesti karatekad olid Rein Siimu õpilased või õpilaste õpilased.

Elas alates 1978. aastast kuni elu lõpuni Soomes.

Ja 1970. aastate teisest poolest alates tegeles ta rohkem taiji'ga.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Siim sündis 1938. aastal Tallinnas ohvitseri perekonnas. Lõpetas 1956. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1965. aastal arhitektina Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi.

Töötas aastatel 19651970 Tallinnas Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis (19681970 oli sealsamas aspirant). Seejärel tegutses vabakutselise kunstnikuna ja juhendas aastatel 19701975 TPI kehalise kasvatuse kateedri juures Eesti esimest (enda moodustatud) karaterühma. 1978. aastast alates elas ta kuni elu lõpuni Soomes.

Oli aastast 1975 Eesti Kunstnike Liidu liige, aastast 1978 Soome Maalikunstnike Liidu ja aastast 1984 Turu Graafikute Liidu liige.

Rein Siim alustas 1970. aastal karatetreeningute juhendamist, kuid tegutses n-ö põranda all, sest see spordiala polnud Nõukogude Liidus ametlikult lubatud. Rein Siimu karate-dō-õpilased Ilmar Heinsoo, Etker Jõeleht, Lembit Kolk, Mart Rossman ja Peeter Saar viisid Eesti karate ERR Spordi andmetel rahvusvahelisele tasemele.[1]

1978. aastal, kui karatest sai Nõukogude Liidus ametlik spordiala, oli Rein Siim juba Soome elama asunud, kus elas kuni surmani.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Siim oli abielus maalikunstnik Ludmilla Siimuga. Tema ema oli moe- ja teatrikunstnik Karin Siim-Juse, tädi maali- ja tekstiilikunstnik Vida Pääbo-Juse, täditütar raamatugraafik Ilon Wikland.

Valik tsitaate[muuda | muuda lähteteksti]

Headus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Selleks, et olla hea, peab olema palju jõudu."
  • "Elada tuleb nii, et oleks hea ja et see headus kestaks veel kaua!"
  • "Kõigi vahenditega tuleb arendada sisemist ja välimist jõudu, et olla hea."
  • "Headus ei ole nõrkus!"

Inimese meel ja mõtted[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õige mõte on kõige alus ja on nii oluline, et määrab õigupoolest saatuse."
  • "Meel peab olema rahulik, et õigeid mõtteid ära tunda."
  • "See, mida tänapäeva inimene kõige rohkem vajab ja mida kõige vähem suudab, on oma meele rahustamine.“
  • "Tähtis on, et inimene ei lõhuks end oma mõtetega ja suudaks teha asju ennastunustavalt."
  • "Ära mõtle liiga palju! Ära võrdle end teistega!"
  • "Mõtet saab ja peab juhtima!"
  • "Mõte on kõikvõimas ja juhib energiavälja."

Jõud ja energiaväli[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Energiaväli on inimese kõige suurem jõud."
  • "Jõud algab pehmusest. Kui need vastandid – jõud ja pehmus – liiguvad paaris, siis kasutatakse jõudu seal kus vaja ja selle mõju on veelgi suurem."
  • "Ole alati valmis jagama jõudu teistele. Kui jääd ennast imetlema, tekib arengupeetus."
  • "Kultuurid, mis on omanud teadmisi Jõust, on elanud paremini."

Oma tee, oma rada[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õpetaja roll on teed näidata, aga seda teed mööda tuleb edasi minna!"
  • "Kui oled leidnud oma tee, ära jää sinna istuma. Teed mööda tuleb ise edasi liikuda."
  • "Tee seda, mida tunned, et pead tegema."
  • "Kõik on võimalik!"

Elu eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Elul peab olema SUUR eesmärk, see hoiab kõik väiksemad asjad eemal."
  • "Kui tahad elus midagi saavutada, alusta kohe."

Ebaõnnestumised ja õnnestumised[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ebaõnnestumised pole õnnetused. Õnnetus on see, kui neid terve ülejäänud elu mäletada."
  • "Tuleb vaadata, et oleks halb mälu, et unustaks kiiresti ja palju. See on õnne eeldus!"

Unistused[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õnnestumise kõige suuremad hauakaevajad: palju hirmu ja vähe unistusi."

Nõrkused ja vaimse jõu puudus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Oma nõrkused on sama ohtlikud, kui väljastpoolt ähvardav oht."
  • "Krooniline vaimse jõu puudus sunnib inimesi tegema tähtsusetuid asju."

Kõik muutub[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Inimesed muutuvad pidevalt – ainult ülim lollus ja ülim tarkus on muutumatu."

Eluraskused ja kiirustamine[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ära tõrju raskusi – pinguta!"
  • "Ära kiirusta – see on sama nagu olla vaene."
  • "Pimeduse pool on vajalik selleks, et headus ei muutuks laisaks."
  • "Hoia oma hing puhas. Ela oma elu nii, et poleks hirme."

Lihtsad asjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Lihtsaid asju tuleb üha uuesti üle korrata."

Harjumustest[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Alguses vormib inimene harjumusi, hiljem vormivad harjumused inimest."

Tegemistest[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kui kahtled, ära tee. Kui teed, ära kahtle!"
  • "Mitte midagi tegemine on äärmiselt oluline!"

Taiji[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Taiji on meie aega toodud vana shamanistlik tehnika, mis annab võimaluse võtta ühendust loodusjõududega. Seda tasub teha. See on Jõud. Loodusjõud."
  • "Taiji on ukseks teadmiste juurde, mis käsitlevad Jõudu."

Energiaharjutused[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ja oluline on see, et teil oleks kannatlikkust teha lihtsaid energiaharjutusi."
  • "Iga minut, mis te energiavälja olekus olete, iga minut muudab teid."

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]