Rannapungerja hobupostijaam
Rannapungerja hobupostijaam oli Rannapungerja külas, Peipsi järve põhjarannikul, Rannapungerja jõe suudmes, Jõhvi-Tartu postimaantee ja Rakvere–Rannapungerja maantee ristmikul asunud postijaam.
Liivimaa kubermangu piirist 2 versta kaugusel asunud Rannapungerja oli esimene postijaam Eestimaa kubermangus, millele järgnesid: Väike-Pungerja postijaam ja Jõhvi postijaam[1].
17. sajandi keskpaigast korraldas postiliiklust Eestimaal Eestimaa rüütelkond. Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (trakti), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik. Rannapungerja postijaam oli osa Suurest Peterburi-Tartu-Riia postiteest, mis algas Venemaa keisririigi pealinnast Peterburist ja läbis Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangu kuni keisririigi riigipiirini Preisi kuningriigiga. Postiteed kasutasid Vene keisrid ja keisrinnad ning ka keisririigi pealinna külastanud välismaalased sh. Honoré de Balzac, Robert Schumann, Elias Lönnrot, Ferenc Liszt jt.
Esimene postijaam 18. sajandi alguses rajati Peipsi äärde algselt Kauksile, kuid 1735. aastal ehitati uus postijaam juba Rannapungerjale. Postijaamas asusid postijaama peahoone, postipoiste elamu, tallid, ait, küün ja sepikoda.