Raitlillelised

Allikas: Vikipeedia
Rafflesia arnoldii. Pildistatud Batang Palupuh looduskaitsealal Sumatra saarel Indoneesias

Raitlillelised (Rafflesiaceae) on parasiitsete taimede sugukond malpiigialaadsete seltsis, kuhu kuulub 34 liiki ja 3 perekonda. Sugukond on levinud Ida- ning Kagu-Aasia troopilistes metsades.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Õied ja paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Raitlillelisi iseloomustavad pruunikad või punased õied, mis on võrreldes ülejäänud taimega väga hästi arenenud. Eripära on lihtsalt tuvastatav liigil Rafflesia arnoldii, mille meetrise läbimõõduga õit peetakse suurimaks individuaalõieks maailmas. Liigi õied on nähtavad vaid viis kuni seitse päeva ning taim eritab sellel ajal ka tugevat laibalõhna, et meelitada ligi laibatoidulisi putukaid, kes levitavad taime kausjas keskosas asetsevaid sugurakke. Ülejäänud sugukonna paljunemisbioloogia sarnaneb R. arnoldii omaga, kuid leidub erinevaid kohastumusi. Näiteks liik Rhizanthes lowii toodab õie ning pungadega soojust, tõenäoliselt just tolmeldajate ligimeelitamiseks.[1]

Parasitism[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik raitlillelised on endoparasiidid, mis tähendab, et taim elutseb suure osa oma eluajast peremeesorganismi rakkude vahel. Sellest tulenevalt puuduvad taimel rohelised lehed, juured ning vars, kuigi mõnel liigil leiduvad väikesed soomusjad lehejäänused.[1] Erinevalt generalistide laialt levinud parasiitsest käitumisest on raitlillelised peremeesorganismide suhtes väga valivad ning suudavad elada tihti vaid paari liigi peal.[2] Paljud sugukonna liigid elavad nelisuudmike (Tetrastigma) koorel, juurtel või maa-alustel vartel.[3]

Taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Raitlilleliste sugukonda kuulub kolm perekonda, raitlilled (Rafflesia), Rhizanthes ning Sapria. Kolmest perekonnast on kõige liigirikkam raitlilled, kuhu kuulub 28 liiki. Perekonnas Rhizanthes on omakorda 4 liiki ning perekonnas Sapria vaid üks kuni kaks, sõltuvalt süsteemist. Sugukonna taksonoomiline jaotus on tekitanud väga palju küsimusi, millele ei aita kaasa uurimisobjektide raske kättesaadavus. Varem oli raitlilleliste sugukonnas tervenisti seitse perekonda, mis sarnanesid välimuselt üksteisega, kuid tänapäevase geneetilise informatsiooni olemasolu võimaldas süsteemi täpsustada.[1][4] Sellest sõltumata on mitmed raitlille perekonna liigid vaidluse sihtmärgiks, kuna neid on kirjeldatud vähese ning puuduliku taimse materjali põhjal.[5]

Raitlilleliste taksonoomilist jaotamist teeb keeruliseks ka see, et sugukonna liigid on võimelised vahetama geene peremeesorganismiga. Taimesugukonna geenid on tihtipeale samad kui malpiigialaadsete seltsil, kuid raitlilleliste mRNA-s leidub segmente, mis asetaks sugukonna viinapuuliste hulka. Korrapäratust on võimalik seletada sellega, et nende peremeesorganism nelisuudmik (Tetrastigma) kuulub just viinapuuliste seltsi ning on toimunud parasiidi ja peremehe vaheline horisontaalne geeniülekanne.[6][7]

Staatus ohustatud liigina[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses raitlilleliste elukeskkonna kadumise ning peremeesorganismi leviku vähenemisega on kuni 60% raitlille perekonna liikidest ohustatud ning 67% taimede elupaikadest asuvad väljaspool kaitsealasid. Mitmed Kagu-Aasia riigid nagu Malaisia ja Indoneesia on seadnud endale eesmärke, et kaitsta raitlillelisi, kuid on ka mitmeid erandeid. Näiteks pole Filipiinidel ametlikult laialdast raitlilleliste kaitsestrateegiat, kuigi seal elutseb lausa 15 liiki raitlillelisi. Seal aitab sugukonna kaitsele kaasa nii ökoturism, millega võivad kaasneda uued probleemid, kui ka kohalike austus selle taimesugukonna vastu.[8]

Inimkasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Raitlillelise Rafflesia hasseltii pungi on kasutatud Kagu-Aastias verejooksu peatamiseks emakas sünnituse tagajärjel ning ka palaviku alandamiseks. Malaisias rottide peal läbi viidud uuring näitas aga seda, et raitlilleliste kasutamine ei kiirenda haavade parandamist. Uuring ei lükanud sellest sõltumata taime kasulikkust ümber, kuna raitlillelistes leidub suurel hulgal antioksüdante, mis võivad haavade ravis aidata.[9] Taim toimib ka antimikroobsena, mis toetab samuti haavade paranemist.[10] Raitlillelistes leidub tanniini ja fenooli, mis on suurtes kogustes mürgised, seega tuleb taimede ravieesmärgil kasutamisel olla ettevaatlik.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Rafflesiaceae | Description, Taxonomy, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 9. märtsil 2024.
  2. ↑ Smith, David; Barkman, Todd J.; dePamphilis, Claude W. (2001), "Hemiparasitism", Encyclopedia of Biodiversity (inglise), Elsevier, lk 70–78, DOI:10.1016/B978-0-12-384719-5.00207-0, ISBN 978-0-12-384720-1, vaadatud 9. märtsil 2024
  3. ↑ "Royal Botanic Gardens, Kew andmebaas. Rafflesiaceae Dumort". 9. märts 2024.
  4. ↑ "Rafflesiaceae | Flora Malesiana". portal.cybertaxonomy.org. Vaadatud 9. märtsil 2024.
  5. ↑ Malabrigo, Pastor; Tobias, Adriane B.; Witono, Joko; Mursidawati, Sofi; Susatya, Agus; Siti‐Munirah, Mat Yunoh; Wicaksono, Adhityo; Raihandhany, Reza; Edwards, Sarah; Thorogood, Chris J. (19. september 2023). "Most of the world's largest flowers (genus Rafflesia ) are now on the brink of extinction". PLANTS, PEOPLE, PLANET (inglise). DOI:10.1002/ppp3.10431. ISSN 2572-2611.
  6. ↑ Davis, Charles C.; Wurdack, Kenneth J. (30. juuli 2004). "Host-to-Parasite Gene Transfer in Flowering Plants: Phylogenetic Evidence from Malpighiales". Science (inglise). 305 (5684): 676–678. DOI:10.1126/science.1100671. ISSN 0036-8075.
  7. ↑ Nickrent, Daniel L; Blarer, Albert; Qiu, Yin-Long; Vidal-Russell, Romina; Anderson, Frank E (2004). "Phylogenetic inference in Rafflesiales: the influence of rate heterogeneity and horizontal gene transfer". BMC Evolutionary Biology. 4 (1): 40. DOI:10.1186/1471-2148-4-40.
  8. ↑ Malabrigo, P. (19. september 2023). "Most of the world's largest flowers (genus Rafflesia) are now on the brink of extinction". PLANTS PEOPLE PLANET. DOI:10.1002/ppp3.10431.
  9. ↑ Abdulla, Mahmood A.; Ahmed, Khaled A.; Ali, Hapipah M.; Noor, Suzita M.; Ismail, Salmah (2009). "Wound Healing Activities of Rafflesia Hasseltii Extract in Rats". Journal of Clinical Biochemistry and Nutrition (inglise). 45 (3): 304–308. DOI:10.3164/jcbn.09-17. ISSN 1880-5086.
  10. ↑ Wiart, C.; Mogana, S.; Khalifah, S.; Mahan, M.; Ismail, S.; Buckle, M.; Narayana, A.K.; Sulaiman, M. (2004). "Antimicrobial screening of plants used for traditional medicine in the state of Perak, Peninsular Malaysia". Fitoterapia. 75 (1): 68–73. DOI:10.1016/j.fitote.2003.07.013. ISSN 0367-326X.
  11. ↑ Kanchanapoom, Tripetch; Kamel, Mohamed S.; Picheansoonthon, Chayan; Luecha, Prathan; Kasai, Ryoji; Yamasaki, Kazuo (27. august 2007). "Hydrolyzable tannins and phenylpropanoid from Rafflesia kerrii Meijer (Rafflesiaceae)". Journal of Natural Medicines (inglise). 61 (4): 478–479. DOI:10.1007/s11418-007-0181-4. ISSN 1340-3443.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raitlillelised&oldid=6626341"