Raikküla mõis

Raikküla mõis (saksa k. Rayküll) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Raikküla valda Rapla maakonnas.

Ajalugu

Raikküla mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal.

16.–17. sajandil kuulus mõis Fersenitele. Neist kuulsaim omanik oli Rootsi feldmarssal ja Ingeri kindralkuberner Otto Wilhelm von Fersen. Viimase pärijannaks oli tütar, Juliane Helene von Fersen, kes abiellus Rootsi väejuhi Wolmar Anton von Schlippenbachi poja Heinrich Johanniga (1679–1748). Seejärel läks mõis sugulussidemete kaudu Bistramidele, kellelt 1774. aastal ostis mõisa 100 000 hõberubla eest Holstein-Gottorfi hertsog Peter Friedrich Ludwig, kes oli Eestimaa kindralkuberneri ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog Peter August Friedrichi (1696–1775) vennatütrepoeg. Lübecki koadjuutoriks saanud hertsog müüs 100 000 riigitaalri eest mõisa 1782. aastal edasi riiginõunik Karl Friedrich von Staalile (1721–1789). Staalid rajasid mõisa esindusliku mõisasüdame. Muuhulgas kuulus mõis ka vene kindralmajor Georg Johann von Staalile.

1833. sai mõisa omanikuks Venemaa rahandusminister krahv Georg Cancrin, ning 1844. aastal läks see tema tütre kaasavarana krahv Alexander von Keyserlingile. Alexander von Keyserlingi eluajal külastas korduvalt Raikküla mõisa ka tema sõber, Saksamaa kantsler Otto von Bismarck.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Hermann von Keyserling.

Mõisakompleks

18. sajandi lõpukümnendeil rajati kõrgel soklil paiknev hilisbarokne mõisahoone, mida 19. sajandi algul klassitsistlikus stiilis ümber ehitati.

1819–1820 toimunud ümberehituse käigus lisati hoonele kuue joonia sambaga portikus, mida ilmestas kolmnurkfrontoon.

Härrastemaja peaukse ülaosa kaunistab veneetsia aken ning tagafassaadil paikneb lihtne, kolme akna laiune risaliit.

Hoone klassitsistlik interjöör oli üks esinduslikemaid Eestis.

Peale mõisa võõrandamist asusid hoones nii lastekodu kui kool.

Hoone sai kannatada ning kaotas katuse 1960. aasta tulekahjus, mille järel hakkas hoone lagunema. Kooli jaoks ehitati mõisahoone parempoolsesse otsa uus hoone.

1980. aastail ehitati varemeiks muutunud mõisahoonele uued laed ja katused, kuid selleks ajaks olid hävinenud väärtuslikud interjöörid.

Alates 2000. aastast on hoone eravalduses, ning seda on mingil määral restaureeritud.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, millest tähelepanuväärseim on pika kaaristuga ait-kuivati.

Mõisakeskusest umbes kilomeetri kaugusel paikneb Keyserlingide surnuaed.

Välislingid