Georg Johann von Staal
Georg Johann von Staal (venepäraselt Егор Федорович Сталь) (28. oktoober 1777 Ingliste mõis – 11. aprill 1862 Tallinn) oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane.
Georg Johann sündis Ingliste, Hõreda, Pae ja Raikküla mõisniku Friedrich von Staali ja Margarethe Elisabeth von Focki pojana.
Ta alustas teenistust 1. jaanuaril 1785 ihukaardiväe ratsapolgu asevahtmeistrina. 1792–1794 sõitis ta vabatahtlikuna mitšmanina kolmel laeval.
1. jaanuaril 1796 asus ta kapteni auastmes teenima Astrahani 12. grenaderipolgus. 1802 lasti ta alampolkovniku auastmes erru, aga võeti juba järgmisel aastal tagasi teenistusse.
1805 sõdis ta Prantsusmaa vägedega Amstettini, Sankt Pölteni, Schöngrabeni ja veel mõnes lahingus. Schöngrabeni lahingu eest pälvis ta Püha Vladimiri IV klassi ordeni. 1806–1807 sõdis ta Golymini, Preußisch-Eylau, Gutstadti ja Heilsbergi lahingus. 12. detsembril 1807 viidi ta üle Pavlodari 2. husaaripolku. 13. augustil 1811 sai ta polkovnikuks.
1812 juhatas ta Lubeni 8. husaaripolku, mis kuulus Fabian Osten-Sackeni juhitavasse 3. tagavara-luurearmee koosseisu. Ta osales Kobrini ja Gorodetšno lahingus. 22. novembril 1812 pälvis ta Georgi IV klassi ordeni. Ta osales sõjategevuses Brest-Litovski, Slonimi ja Vilniuse all ning Berezina lahingus. 1813 osales ta Magdeburgi ja Wittenbergi piiramisel, Großbeereni ja Dennewitzi lahingus ning vaenlase jälitamises Torgauni. 15. septembril 1813 anti talle kindralmajori auaste. Ta osales Rahvastelahingus ning Münsteri ja Amsterdami vallutamises. 25. detsembril 1815 määrati ta 4. tragunidiviisi ülemaks, aga juba 17. veebruaril 1816 läks ta haiguse tõttu erru.
Staali autasustati Püha Georgi IV klassi, Püha Vladimiri III klassi ja Püha Anna II klassi ordeniga ja teemantidega kuldmõõgaga vapruse eest, samuti Preisimaa Punase Kotka ordeni teise klassi ning Rootsi Mõõgaordeniga. Tema portree asub Ermitaaži Isamaasõja galeriis.
Staalile kuulusid Raikküla, Kergu ja Kõnnu mõis.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Georg Johann von Staal abiellus 1801. aastal Kuusiku mõisas Amalie Juliane von Lilienfeldiga, kes oli Eestimaa rüütelkonna peamehe Georg Woldemar von Lilienfeldi tütar. Abielust sündisid:
- Elisabeth Christine von Staal (1819–1891)
- Amalie Sophie Adelaide von Staal (1820–1910), abiellus Niguliste kiriku pastori Justus Nikolaus Ripkega
- Parun (alates 25.04.1901) Georg Friedrich Karl von Staal (Егор Егорович фон Сталь; 1822 Raikküla mõis – 1907 Pariis), Venemaa Keisririigi diplomaat, saadik Londonis ja poliitik
- Otto Viktor von Staal (1824–1907), Venemaa Keisririigi sõjaväelane (major)
- Nikolai Alexander von Staal (1828–1906), Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
- Maria Luise von Staal (sündis 1832)
- Elise Helene von Staal (sündis 1834)
- Parun (alates 25.04.1901) Karl Rudolf von Staal (Карл Рудольф фон Сталь) (1842–1925), Ingliste mõisnik