Pruut

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pruut

Pruut ehk mõrsja on peatselt abielluv (kihlatud) naine.[1] Pruudi vastaspool on peigmees.

Eesti talupojapulmas oli mõrsja keskne tegelane, kuid suhteliselt passiivne. Aktiivselt tegutses mõrsja pulmade eel (hundihänna ajamine, pulma kutsumine, veimede valmistamine jms.). Pulmade ajal oli mõrsja toimekas ka uue koduga tutvumisel - jagades ande (algselt ohvreid) lävele, veevõtukohale, aidale, tuleasemele jne. Lisaks jagas toitu tema hooleks antavatele loomadele (algselt ohver koduhaldjale). Mõrsja nimetus kadus talt peale tanutamist - siis sai mõrsjast abielunaine, st noorik (noorikuna püsis ta esimese lapse sünnini).[2]

Pruudikimp[muuda | muuda lähteteksti]

Pruudikimpu kasutasid esimesena vanad roomlased. Algselt koosnes kimp enamjaolt maitsetaimedest, et kujutada viljakust ja truudust.

Inglismaal oli 16. sajandil tavaks lisada pruudikimpu võililli, et kujutada igavikulist armastust ja truudust. Victoria valitsusajal oli kombeks omistada kimbule tähendus, näiteks kirbumünt viitas eitavale vastusele ja ananass nõusolekule. Tähenduse rõhutamine lõppes Esimese maailmasõja paiku.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 11.10.2017)
  2. Ülo Tedre Pulmasõnastik II [1] (vaadatud 24.10.2018)
  3. Ellen Gutoskey. "Why Do Brides Carry Bouquets?". msn, 23. mai 2020. Microsoft News. inglise keeles.