Priit Rooden

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Priit Rooden (sündinud 9. juulil 1975) on eesti alpinist.

Ta on tehnilise alpinismi, kaljuronimise ja jääronimise viljeleja, kes on tunnistatud korduvalt Alpiklubi Firn hooaja parimaks.

Ta astus Alpiklubi Firn liikmeks 2001. aastal[1] ja oli aastatel 2003–2005 ja 2006–2010 selle klubi president.[2]

Ta lõpetas 1993. aastal Kohtla-Järve 1. Keskkooli.[3]

Ta töötab KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ Tartu filiaali juhatajana.[4]

Alpinism[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal ronis ta Penniini Alpides, tõustes seal mitme mäe tippu, sealhulgas Matterhorni ja Dufourspitze'i tippu ning sooritas traaversi Schwarzhornilt üle Ludwigshöhe Parrotile. Teist korda käis ta Alpides 2005. aastal, seekord oli sihiks võetud Berni Alpides Eigeri lähedale jäävad neljatuhandelised Jungfrau ja Mönch.[5]

2003.aastal reisis ta Kaukasuses, baaslaagrina kasutas ta Ullu-Tau alpilaagrit. Ronis mitme mäe tippu, sealhulgas neljatuhandelise Tju-Tju läänetippu.[5]

2006. aastal käis ta kõrgmägedes. Ekspeditsioonil Pamiiri üritas ta koos kaaslastega tõusta kahele lähestikku asuvale seitsmetuhandelisele, ühele neist (Korženevskajale) osutus tipputõus edukaks.[5]

2007. aastal külastas ta Svanethis Zeskho alpilaagrit ja tegi selle lähipiirkonnas mitu edukat tipputõusu kolme-neljatuhandelistele mäetippudele.[5]

Kõrgtõus Tartu ülikooli mäetipule[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal võttis ta osa Andres Hiiemäe juhtimisel toimunud Eesti mägiekspeditsioonist Kesk-Pamiiri eesmärgiga taasvallutada Tartu ülikool 350 (6250 m) tipp. Ekspeditsiooni 18. päeval jõuti lõpuks eesmärgiks olnud mäe jalamile, 5669 m kõrgusele. Tipp vallutati kahe järgmise päevaga. 31. juulil 2012 tõusis ta koos 9 kaaslasega tippu. Laskumisel, 4900 meetri kõrgusel, juhtus temaga õnnetus ning ta murdis jalaluu. Päästeoperatsioon kulges rahuldavalt. Kaks ja pool päeva tassiti kannatanut mäest alla. Alguses liustikul lõhede vahel laveerides, seejärel pikkadel, järskudel rusunõlvadel üles-alla, kuni kaaslased toimetasid ta kopterile sobivasse paika ligi 4200 m kõrgusel, et kannatanu peale võtta.[6][7]

Edukad tipputõusud kolme- ja neljatuhandelistele[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgtõusud[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]