Eiger

Allikas: Vikipeedia
Eiger
Esiplaanil on Eiger, tagaplaanil Mönch. Vaata Commonsis märgendeid
Esiplaanil on Eiger, tagaplaanil Mönch. Vaata Commonsis märgendeid
Kõrgus 3970 m
Asukoht Šveits
Ahelik, mäestik Berni Alpid
Esmavallutamine 1858
Koordinaadid 46° 34′ 39″ N, 8° 0′ 19″ E
Eiger (Šveits)
Eiger
Šveits

Eiger on mägi Berni Alpides.

Läbi Eigeri mäe on rajatud Jungfrau raudteetunnel. 1903. aastal avati põhjaseina juures kõrgusel 2865 m Eigerwandi raudteejaam.

Eigeri jalamil põhjaseina juures asub UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatud loodusobjekt Šveitsi Alpide Jungfrau-Aletsch.

Asukoht ja kõrgus[muuda | muuda lähteteksti]

Halduslikult asub ta Berni kantonis Šveitsis.

Eigeri kõrgus on 3970 m[1] ja ta on Šveitsis kõrguselt 27. mäetipp.

Eigerist 2,2 km[1] lõunaedela suunas asub Mönch (4107 m).

Eigeri põhjasein[muuda | muuda lähteteksti]

Eiger on püramiidikujulise tipuga mägi, mille põhjakülge – kuulsat Eigeri põhjaseina – iseloomustab 1800 meetrine kõrguste vahe ja keskmiselt 75º-ne kalle. Põhjasein on nõgusjas, seetõttu külm isegi suvel, talvel sellele peaaegu ei langegi päikesevalgust.

Eigeri põhjaseina loetakse üheks kuuest suurest põhjaseinast Alpides.

Vaade Eigeri põhjaseinale

Tipputõusud[muuda | muuda lähteteksti]

Esmatõusu mäetippu tegid 11. augustil 1858 lääneribi kaudu iiri mägironija Charles Barrington koos šveitslastest teejuhtide Christian Almeri ja Peter Bohreniga.

Tõusud tippu põhjaseina kaudu[muuda | muuda lähteteksti]

Rohelisena on tähistatud Eigeri põhjaseinal Heckmairi marsruut

Kõik põhjaseina kaudu läbitavad marsruudid liigitatakse kõrgeima kategooria marsruutideks. Umbes 70% marsruudist läbitakse kaljuseina tugeva jäätumise tõttu kassidel.

Aastatel 1934–1937 mägironijate ponnistused ronida põhjaseina kaudu tippu ei kandnud vilja. Alles 1938. aastal said esmatõusuga hakkama sakslaste ja austerlaste ühismeeskond koosseisus Anderl Heckmair, Ludwig Vörg, Heinrich Harrer ja Fritz Kasparek. Põhjasein läbiti 21.–24. juulil.

1947. aastal ronisid prantslased Louis Lachenal ja Lionel Terray Eigeri tippu põhjaseina kaudu. See oli teine õnnestunud tipputõus põhjaseina kaudu pärast esmatõusu 1938. aastal.

Esimese soolotõusu põhjaseinal tegi 3. augustil 1963 šveitslane Michel Darbellay. Tal kulus selleks 18 tundi. Esimese naisena jõudis tippu põhjaseina kaudu 3. septembril 1964 eesti päritolu Saksa alpinist Daisy Voog. Ta ronis koos Werner Bittneriga 1.–3. septembrini Heckmairi marsruudil.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eiger, Switzerland. peakbagger.com

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]