Mine sisu juurde

Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri

Allikas: Vikipeedia

Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused meeste üksikmängus, lühidalt ka Roland Garros, on iga-aastane tenniseturniir, mis toimub üle kahe nädala mais ja juunis. Asutatud 1891. aastal ja turniir toimub alates 1928. aastast Prantsusmaal Pariisis Stade Roland Garrose välistingimustes punase saviga väljakutel. Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused on alates 1925. aastast üks neljast igal aastal mängitavast suure slämmi turniirist, ülejäänud kolm on Austraalia lahtised meistrivõistlused, Wimbledon ja USA lahtised meistrivõistlused. Fédération Française de Tennis (FFT) korraldatud Prantsuse lahtised meistrivõistlused on aasta neljast suure slämmi turniirist kronoloogiliselt kolmandad. 1968. aastal oli see esimene suure slämmi turniir, mis oli avatud ka elukutselistele tennisistidele.

Meeste üksikmängu võitja saab Prantsuse tennise nelja musketäri järgi nime saanud Coupe des Mousquetaires: Jean Borotra, Jacques Brugnon, Henri Cochet ja René Lacoste. Turniiri ei korraldatud aastatel 1915–1919 Esimese maailmasõja tõttu ning see toimus mitteametlikult Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1945, Teise maailmasõja ajal.

Rafael Nadal on tulnud Prantsusmaa meistriks tennises kolmeteist korda (mis on rekord ka kõigi mängijate, nii meeste kui ka naiste arvestus, neljal suurturniiril) ning omab ka lahtiste meistrivõistluste ajastu järjestikuste võitude rekordit, viiega aastatel 2010–2014. Max Decugis võitis enne lahtiste meistrivõistluste ajastu (Open Era) algust kaheksa Prantsusmaa meistrivõistlust. Michael Changist sai lahtiste meistrivõistluste ajastu noorim mängija, kes võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, kui ta võttis selle tiitli 1989. aastal 17 aasta, 3 kuu ja 20 päeva vanusena. Seevastu Andrés Gimeno on lahtiste meistrivõistluste vanim meister. Kui ta 1972. aastal võitis, oli ta 34 aastat ja 9 kuud vana. Prantsuse tennisistid on tulnud enim Prantsusmaa meistriks 38 võiduga, neile järgnevad Hispaania (19) ja Austraalia tennisistid (11). Praegune meister on Rafael Nadal, kes võitis 2020. aasta finaalis Novak Djokovici, et võita 13. korda Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused.

Rafael Nadal at the 2011 French Open
Rafael Nadal, kes on kõigi aegade rekordiga tulnud 13 korda Prantsusmaa meistriks. Nadal võitis neli turniiri järjest aastatel 2005–2008 ja tema käes on ka lahtiste meistrivõistluste rekord viie järjest võiduga aastatel 2010–2014

Prantsuse lahtisi meistrivõistlusi hakati pidama 1891. aastal. Algul olid need Prantsusmaa meistrivõistlused. Turniiril said osaleda ainult Prantsuse mängijad või välismängijad, kes kuulusid Prantsuse klubisse selle esimese 34 aasta jooksul. Meistrivõistluste esimeseks võitjaks tuli Suurbritannia mängija H. Briggs, klubisse Stade Français kuuluv liige, mis andis talle õiguse võistelda. Turniiri mänge mängiti kolme seast parima formaadiga kuni 1902. või 1903. aastani, mil võeti kasutusele viiest parimast seeria. Turniiri algusaastatel domineerisid Prantsusmaa mängijad, eriti Max Decugis, kes võitis enne Esimese maailmasõja puhkemist kaheksa turniiri. Aastatel 1924–1932 võitis selle tiitli The Four Musketeer liige. Parimad mängijad hakkasid meistrivõistlused meelitama pärast seda, kui sellest sai 1925. aastal rahvusvaheline võistlus, mille võitis René Lacoste. Prantsusmaa võit 1927. aasta Davis Cupil suurendas huvi turniiri vastu ja nõudis uue staadioni ehitamist. Varem oli turniir korraldanud Racing Clubi ja La Faisanderie, enne kui Stade Roland Garros 1928. aastal ehitati. Esimese turniiri võitis uues kohas Henri Cochet.

Jack Crawfordi võit 1933. aastal oli pärast 1891. aastat esimene kord, kui turniiri võitis välismaalane. Pärast tema võitu ei võitnud ükski Prantsusmaa mängija seda tiitlit kuni 1940. aastani, kui turniir peatati pärast Teise maailmasõja puhkemist. Don Budge'i võit 1938. aastal oli märkimisväärne, kuna ta võitis aasta jooksul kõik suure slämmi turniirid. Ehkki turniir peatati 1940. aastal, toimus see mitteametlikult Tournoi de France'i varjus. Esimesed kaks üritust võitis Bernard Destremau, 1942–1945 aga Yvon Petra kolm. FFT ega muud suuremad rahvusvahelised organisatsioonid ei tunnusta neid tulemusi ja neid peetakse mitteametlikeks. Esimese tiitli võitis pärast sõja lõppu 1946. aastal Marcel Bernard; ta oli ainus prantslane, kes võitis selle võistluse enne lahtiste meistrivõistluste ajastu saabumist 1968. aastal.

Sellel perioodil ei domineerinud ükski mängija. Ainult viis mängijat, Frank Parker, Jaroslav Drobný, Tony Trabert, Nicola Pietrangeli ja Roy Emerson, võitsid turniiri mitu korda. Turniirist sai 1968. aastal avatud võistlus, kuna profimängijatel lubati võistelda amatööridega, varem said suure slämmi turniiridel võistelda ainult amatöörid. Austraallase Ken Rosewalli võidetud turniir oli esimene suure slämmi turniir, mis mängiti avatud ajastul.

Rootslane Björn Borg võitis suurema osa turniiridest lahtiste meistrivõistluste algusaastatel. Ta võitis järjestikused tiitlid 1974 ja 1975, enne kui võitis järjest neli turniiri aastatel 1978–1981. Esimese prantslasena võitis Yannick Noah turniiri alates 1946. aastast, kui ta 1983. aastal võitis. Ivan Lendl võitis oma esimese tiitli 1984. aastal, enne kui kaotas finaalis järgmisel aastal Mats Wilanderile ning võitis kaks järjestikust tiitlit aastatel 1986 ja 1987. Michael Changist sai noorim mees, kes võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, kui ta 1989. aastal võitis Stefan Edbergi.

Ameeriklane Jim Courier võitis turniiri järjest 1991. ja 1992. aastal, enne kui hispaanlane Sergi Bruguera kordas seda saavutust 1993. ja 1994. aastal. Gustavo Kuerten võitis turniiri kolm korda: 1997., 2000. ja 2001. aastal. 2005. aastal tähistati Rafael Nadali esimest Prantsuse lahtist turniiri võitu; aastatel 2005–2008 võitis ta neljal aastal järjest. Nadali võitis 2009. aasta turniiri kaheksandikfinaalis Robin Söderling, kes kaotas finaalis Roger Federerile. Nadal tuli taas meistriks 2010. aastal ja kaitses oma võitu aastatel 2011, 2012, 2013 ja 2014. 2015. aasta võistlusel kukutas ta veerandfinaalis välja Novak Djokovic, kes kaotas lõpuks finaalis Stan Wawrinkale.

Prantsusmaa meistrivõistlused

[muuda | muuda lähteteksti]
"Neli musketäri" võitis aastatel 1925–1932 kokku kaheksa turniir. Alates 1981. aastast on nende auks nimetatud Coupe des Mousquetaires
Max Decugis
Max Decugis võitis ajavahemikul 1903-1914 kaheksa tiitlit.
Maurice Germot
Maurice Germot võitis ajavahemikul 1905-1910 kolm tiitlit.
Henri Cochet
Henri Cochet võitis ajavahemikul 1922-1932 viis tiitlit.
René Lacoste
René Lacoste võitis tiitli kolm korda 1920. aastatel.
Jean Borotra
Jean Borotra võitis aastatel 1924 ja 1931.
Sven Davidson
Sven Davidson tuli esimese rootslasena meistriks, kui võitis 1957. aastal.
A brown-haired man in a white polo shirt
Björn Borg tuli aastatel 1978–1981 kuus korda Prantsusmaa meistriks
Ivan Lendl
Ivan Lendl tuli 1980. aastatel kolm korda Prantsusmaa meistriks
A brown-haired man in a yellow polo shirt
Gustavo Kuerten võitis Prantsusmaa lahtistel kõik kolm oma suure slämmi karikat
Roger Federer
Roger Federer võitis 2009. aastal – pärast seda, kui Robin Söderling katkestas Rafael Nadali võiduseeria
Rafael Nadal at the 2008 French Open
Rafael Nadal tuli neli korda meistriks aastatel 2005–2008, siis veel viiel aastal järjest aastatel 2010–2014 ja veel neli korda aastatel 2017–2020, saades kokku kolmteist turniirivõitu. Nadalil on turniiril 100–2 võitude-kaotuste rekord.
Aastatel 1941–1945 toimusid võistlused mitteametlikult Saksa okupatsiooni ajal, Teise maailmasõja tõttu.
Aasta Riik Võitja Riik 2. koht Tulemus
1891 Suurbritannia H. Briggs Prantsusmaa P. Baigneres 6–3, 6–4
1892 Prantsusmaa Jean Schopfer USA Francis Louis Fassitt 6–2, 1–6, 6–2
1893 Prantsusmaa Laurent Riboulet Prantsusmaa Jean Schopfer 6–3, 6–3
1894 Prantsusmaa André Vacherot Prantsusmaa Gérard Brosselin 1–6, 6–3, 6–3
1895 Prantsusmaa André Vacherot Prantsusmaa Laurent Riboulet 9–7, 6–2
1896 Prantsusmaa André Vacherot Prantsusmaa Gérard Brosselin 6–1, 7–5
1897 Prantsusmaa Paul Aymé Prantsusmaa Francky Wardan 4–6, 6–4, 6–2
1898 Prantsusmaa Paul Aymé Prantsusmaa Paul Lebreton 5–7, 6–1, 6–2
1899 Prantsusmaa Paul Aymé Prantsusmaa Paul Lebreton 9–7, 3–6, 6–3
1900 Prantsusmaa Paul Aymé Prantsusmaa André Prévost 6–3, 6–0
1901 Prantsusmaa André Vacherot Prantsusmaa Paul Lebreton
1902 Prantsusmaa Marcel Vacherot Prantsusmaa Max Decugis 6–4, 6–2
1903 Prantsusmaa Max Decugis Prantsusmaa André Vacherot 6–3, 6–2
1904 Prantsusmaa Max Decugis Prantsusmaa André Vacherot 6–1, 9–7, 6–8, 6–1
1905 Prantsusmaa Maurice Germot Prantsusmaa André Vacherot
1906 Prantsusmaa Maurice Germot Prantsusmaa Max Decugis 5–7, 6–3, 6–4, 1–6, 6–3
1907 Prantsusmaa Max Decugis Prantsusmaa Robert Wallet
1908 Prantsusmaa Max Decugis Prantsusmaa Maurice Germot 6–2, 6–1, 3–6, 10–8
1909 Prantsusmaa Max Decugis Prantsusmaa Maurice Germot 3–6, 2–6, 6–4, 6–4, 6–4
1910 Prantsusmaa Maurice Germot Prantsusmaa François Blanchy 6–1, 6–3, 4–6, 6–3
1911 Prantsusmaa André Gobert Prantsusmaa Maurice Germot 6–1, 8–6, 7–5
1912 Prantsusmaa Max Decugis Prantsusmaa André Gobert
1913 Prantsusmaa Max Decugis Prantsusmaa Georges Gault
1914 Prantsusmaa Max Decugis Prantsusmaa Jean-Pierre Samazeuilh 3–6, 6–1, 6–4, 6–4
1915 Turniiri ei peetud aastatel 1915–1919 I maailmasõja tõttu.
1916
1917
1918
1919
1920 Prantsusmaa André Gobert Prantsusmaa Max Decugis 6–3, 3–6, 1–6, 6–2, 6–3
1921 Prantsusmaa Jean Samazeuilh Prantsusmaa André Gobert 6–3, 6–3, 2–6, 7–5
1922 Prantsusmaa Henri Cochet Prantsusmaa Jean-Pierre Samazeuilh 8–6, 6–3, 7–5
1923 Prantsusmaa François Blanchy Prantsusmaa Max Decugis 1–6, 6–2, 6–0, 6–2
1924 Prantsusmaa Jean Borotra Prantsusmaa René Lacoste 7–5, 6–4, 0–6, 5–7, 6–2
1925 Prantsusmaa René Lacoste Prantsusmaa Jean Borotra 7–5, 6–1, 6–4
1926 Prantsusmaa Henri Cochet Prantsusmaa René Lacoste 6–2, 6–4, 6–3
1927 Prantsusmaa René Lacoste USA William Tilden 6–4, 4–6, 5–7, 6–3, 11–9
1928 Prantsusmaa Henri Cochet Prantsusmaa René Lacoste 5–7, 6–3, 6–1, 6–3
1929 Prantsusmaa René Lacoste Prantsusmaa Jean Borotra 6–3, 2–6, 6–0, 2–6, 8–6
1930 Prantsusmaa Henri Cochet USA William Tilden 3–6, 8–6, 6–3, 6–1
1931 Prantsusmaa Jean Borotra Prantsusmaa Christian Boussus 2–6, 6–4, 7–5, 6–4
1932 Prantsusmaa Henri Cochet Itaalia Giorgio de Stefani 6–0, 6–4, 4–6, 6–3
1933 Austraalia Jack Crawford Prantsusmaa Henri Cochet 8–6, 6–1, 6–3
1934 Saksamaa Gottfried von Cramm Austraalia Jack Crawford 6–4, 7–9, 3–6, 7–5, 6–3
1935 Suurbritannia Fred Perry Saksamaa Gottfried von Cramm 6–3, 3–6, 6–1, 6–3
1936 Saksamaa Gottfried von Cramm Suurbritannia Fred Perry 6–0, 2–6, 6–2, 2–6, 6–0
1937 Saksamaa Henner Henkel Suurbritannia Bunny Austin 6–1, 6–4, 6–3
1938 USA Donald Budge Tšehhoslovakkia Roderich Menzel 6–3, 6–2, 6–4
1939 USA Donald McNeill USA Bobby Riggs 7–5, 6–0, 6–3
1940 Turniiri ei toimunud II maailmasõja tõttu.
1941 Prantsusmaa Bernard Destremau Prantsusmaa Robert Ramillon 6–4, 2–6, 6–3, 6–4
1942 Prantsusmaa Bernard Destremau Prantsusmaa Christian Boussus 5–7, 6–4, 6–4, 6–1
1943 Prantsusmaa Yvon Petra Prantsusmaa Henri Cochet 6–3, 6–3, 6–8, 2–6, 6–4
1944 Prantsusmaa Yvon Petra Prantsusmaa Marcel Bernard 6–1, 4–6, 4–6, 7–5, 6–2
1945 Prantsusmaa Yvon Petra Prantsusmaa Bernard Destremau 7–5, 6–4, 6–2
1946 Prantsusmaa Marcel Bernard Tšehhoslovakkia Jaroslav Drobný 3–6, 2–6, 6–1, 6–4, 6–3
1947 Ungari József Asbóth Lõuna-Aafrika Vabariik Eric Sturgess 8–6, 7–5, 6–4
1948 USA Frank Parker Tšehhoslovakkia Jaroslav Drobný 6–4, 7–5, 5–7, 8–6
1949 USA Frank Parker USA Budge Patty 6–3, 1–6, 6–1, 6–4
1950 USA Budge Patty Egiptus Jaroslav Drobný 6–1, 6–2, 3–6, 5–7, 7–5
1951 Egiptus Jaroslav Drobný Lõuna-Aafrika Vabariik Eric Sturgess 6–3, 6–3, 6–3
1952 Egiptus Jaroslav Drobný Austraalia Frank Sedgman 6–2, 6–0, 3–6, 6–4
1953 Austraalia Ken Rosewall USA Vic Seixas 6–3, 6–4, 1–6, 6–2
1954 USA Tony Trabert USA Arthur Larsen 6–4, 7–5, 6–1
1955 USA Tony Trabert Rootsi Sven Davidson 2–6, 6–1, 6–4, 6–2
1956 Austraalia Lew Hoad Rootsi Sven Davidson 6–4, 8–6, 6–3
1957 Rootsi Sven Davidson USA Herbert Flam 6–3, 6–4, 6–4
1958 Austraalia Mervyn Rose Tšiili Luis Ayala 6–3, 6–4, 6–4
1959 Itaalia Pietrangeli, NicolaNicola Pietrangeli Lõuna-Aafrika Vabariik Ian Vermaak 3–6, 6–3, 6–4, 6–1
1960 Itaalia Nicola Pietrangeli Tšiili Luis Ayala 3–6, 6–3, 6–4, 4–6, 6–3
1961 Hispaania Manuel Santana Itaalia Nicola Pietrangeli 4–6, 6–1, 3–6, 6–0, 6–2
1962 Austraalia Rod Laver Austraalia Roy Emerson 3–6, 2–6, 6–3, 9–7, 6–2
1963 Austraalia Roy Emerson Prantsusmaa Pierre Darmon 3–6, 6–1, 6–4, 6–4
1964 Hispaania Manuel Santana Itaalia Nicola Pietrangeli 6–3, 6–1, 4–6, 7–5
1965 Austraalia Fred Stolle Austraalia Tony Roche 3–6, 6–0, 6–2, 6–3
1966 Austraalia Tony Roche Ungari István Gulyás 6–1, 6–4, 7–5
1967 Austraalia Roy Emerson Austraalia Tony Roche 6–1, 6–4, 2–6, 6–2

Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Riik Võitja Riik 2. koht Tulemus
1968 Austraalia Ken Rosewall Austraalia Rod Laver 6–3, 6–1, 2–6, 6–2
1969 Austraalia Rod Laver Austraalia Ken Rosewall 6–4, 6–3, 6–4
1970 Tšehhoslovakkia Jan Kodeš Jugoslaavia Željko Franulović 6–2, 6–4, 6–0
1971 Tšehhoslovakkia Jan Kodeš Rumeenia Ilie Năstase 8–6, 6–2, 2–6, 7–5
1972 Hispaania Andrés Gimeno Prantsusmaa Patrick Proisy 4–6, 6–3, 6–1, 6–1
1973 Rumeenia Ilie Năstase Jugoslaavia Nikola Pilić 6–3, 6–3, 6–0
1974 Rootsi Björn Borg Hispaania Manuel Orantes 2–6, 6–7(4–7) 6–0, 6–1, 6–1
1975 Rootsi Björn Borg Argentina Guillermo Vilas 6–2, 6–3, 6–4
1976 Itaalia Adriano Panatta Ameerika Ühendriigid Harold Solomon 6–1, 6–4, 4–6, 7–6(7–3)
1977 Argentina Guillermo Vilas Ameerika Ühendriigid Brian Gottfried 6–0, 6–3, 6–0
1978 Rootsi Björn Borg Argentina Guillermo Vilas 6–1, 6–1, 6–3
1979 Rootsi Björn Borg Paraguay Víctor Pecci 6–3, 6–1, 6–7(6–8), 6–4
1980 Rootsi Björn Borg Ameerika Ühendriigid Vitas Gerulaitis 6–4, 6–1, 6–2
1981 Rootsi Björn Borg Tšehhoslovakkia Ivan Lendl 6–1, 4–6, 6–2, 3–6, 6–1
1982 Rootsi Mats Wilander Argentina Guillermo Vilas 1–6, 7–6(8–6), 6–0, 6–4
1983 Prantsusmaa Yannick Noah Rootsi Mats Wilander 6–2, 7–5, 7–6(7–3)
1984 Tšehhoslovakkia Ivan Lendl Ameerika Ühendriigid John McEnroe 3–6, 2–6, 6–4, 7–5, 7–5
1985 Rootsi Mats Wilander Tšehhoslovakkia Ivan Lendl 3–6, 6–4, 6–2, 6–2
1986 Tšehhoslovakkia Ivan Lendl Rootsi Mikael Pernfors 6–3, 6–2, 6–4
1987 Tšehhoslovakkia Ivan Lendl Rootsi Mats Wilander 7–5, 6–2, 3–6, 7–6(7–3)
1988 Rootsi Mats Wilander Prantsusmaa Henri Leconte 7–5, 6–2, 6–1
1989 Ameerika Ühendriigid Michael Chang Rootsi Stefan Edberg 6–1, 3–6, 4–6, 6–4, 6–2
1990 Ecuador Andrés Gómez Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6–3, 2–6, 6–4, 6–4
1991 Ameerika Ühendriigid Jim Courier Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 3–6, 6–4, 2–6, 6–1, 6–4
1992 Ameerika Ühendriigid Jim Courier Tšehhoslovakkia Petr Korda 7–5, 6–2, 6–1
1993 Hispaania Sergi Bruguera Ameerika Ühendriigid Jim Courier 6–4, 2–6, 6–2, 3–6, 6–3
1994 Hispaania Sergi Bruguera Hispaania Alberto Berasategui 6–3, 7–5, 2–6, 6–1
1995 Austria Thomas Muster Ameerika Ühendriigid Michael Chang 7–5, 6–2, 6–4
1996 Venemaa Jevgeni Kafelnikov Saksamaa Michael Stich 7–6(7–4), 7–5, 7–6(7–4)
1997 Brasiilia Gustavo Kuerten Hispaania Sergi Bruguera 6–3, 6–4, 6–2
1998 Hispaania Carlos Moyá Hispaania Àlex Corretja 6–3, 7–5, 6–3
1999 Ameerika Ühendriigid Andre Agassi Ukraina Andrei Medvedev 1–6, 2–6, 6–4, 6–3, 6–4
2000 Brasiilia Gustavo Kuerten Rootsi Magnus Norman 6–2, 6–3, 2–6, 7–6(8–6)
2001 Brasiilia Gustavo Kuerten Hispaania Àlex Corretja 6–7(3–7), 7–5, 6–2, 6–0
2002 Hispaania Albert Costa Hispaania Juan Carlos Ferrero 6–1, 6–0, 4–6, 6–3
2003 Hispaania Juan Carlos Ferrero Holland Martin Verkerk 6–1, 6–3, 6–2
2004 Argentina Gastón Gaudio Argentina Guillermo Coria 0–6, 3–6, 6–4, 6–1, 8–6
2005 Hispaania Rafael Nadal Argentina Mariano Puerta 6–7(6–8), 6–3, 6–1, 7–5
2006 Hispaania Rafael Nadal Šveits Roger Federer 1–6, 6–1, 6–4, 7–6(7–4)
2007 Hispaania Rafael Nadal Šveits Roger Federer 6–3, 4–6, 6–3, 6–4
2008 Hispaania Rafael Nadal Šveits Roger Federer 6–1, 6–3, 6–0
2009 Šveits Roger Federer Rootsi Robin Söderling 6–1, 7–6(7–1), 6–4
2010 Hispaania Rafael Nadal Rootsi Robin Söderling 6–4, 6–2, 6–4
2011 Hispaania Rafael Nadal Šveits Roger Federer 7–5, 7–6(7–3), 5–7, 6–1
2012 Hispaania Rafael Nadal Serbia Novak Djokovic 6–4, 6–3, 2–6, 7–5
2013 Hispaania Rafael Nadal Hispaania David Ferrer 6–3, 6–2, 6–3
2014 Hispaania Rafael Nadal Serbia Novak Djokovic 3–6, 7–5, 6–2, 6–4
2015 Šveits Stan Wawrinka Serbia Novak Djokovic 4–6, 6–4, 6–3, 6–4
2016 Serbia Novak Djokovic Suurbritannia Andy Murray 3–6, 6–1, 6–2, 6–4
2017 Hispaania Rafael Nadal Šveits Stan Wawrinka 6–2, 6–3, 6–1
2018 Hispaania Rafael Nadal Austria Dominic Thiem 6–4, 6–3, 6–2
2019 Hispaania Rafael Nadal Austria Dominic Thiem 6–3, 5–7, 6–1, 6–1
2020 Hispaania Rafael Nadal Serbia Novak Djokovic 6–0, 6–2, 7–5
2021 Serbia Novak Djokovic Kreeka Stefanos Tsitsipas 6–7(6–8), 2–6, 6–3, 6–2, 6–4
2022 Hispaania Rafael Nadal (14) Norra Casper Ruud 6–3, 6–3, 6–0
2023 Serbia Novak Djokovic (3) Norra Casper Ruud 7–6(7–1), 6–3, 7–5
2024 Hispaania Carlos Alcaraz Saksamaa Alexander Zverev 6–3, 2–6, 5–7, 6–1, 6–2

Turniirivõitjate edetabel

[muuda | muuda lähteteksti]
Võistlused enne 1925. aastat olid avatud ainult Prantsuse tenniseklubi liikmetele ja Prantsusmaa kodanikele
Mängijad Amatöörid Avatud ajastu Kokku Aastad
Hispaania Rafael Nadal 0 14 14 2005, 2006, 2007, 2008, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2017, 2018, 2019, 2020, 2022
Prantsusmaa Max Decugis 8 0 8 1903, 1904, 1907, 1908, 1909, 1912, 1913, 1914
Rootsi Björn Borg 0 6 6 1974, 1975, 1978, 1979, 1980, 1981
Prantsusmaa Henri Cochet 5 0 5 1922, 1926, 1928, 1930, 1932
Prantsusmaa André Vacherot 4 0 4 1894, 1895, '1896, 1901
Prantsusmaa Paul Aymé 4 0 4 1897, 1898, 1899, 1900
Prantsusmaa MauriceGermot 3 0 3 1905, 1906, 1910
Prantsusmaa René Lacoste 3 0 3 1925, 1927, 1929
Rootsi Mats Wilander 0 3 3 1982, 1985, 1988
Tšehhoslovakkia Ivan Lendl 0 3 3 1984, 1986, 1987
Brasiilia Gustavo Kuerten 0 3 3 1997, 2000, 2001

Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste muud võistlused

Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad