Roger Federer

Allikas: Vikipeedia
Roger Federer
Isikuandmed
Riik Šveits
Sünniaeg 8. august 1981 (42-aastane)
Sünnikoht Basel
Pikkus 186 cm
Kaal 85 kg
Sportlaskarjäär
Profikarjääri algus 1998
Mängustiil paremakäeline
Auhinnaraha 130 271 891 USA dollarit
Üksikmäng
Tulemused (võit–kaotus) 1242-271
Turniirivõidud 103
Kõrgeim koht ATP edetabelis 1. koht (2. veebruar 2004)
Suure slämmi turniirid üksikmängus
Austraalia Võit (2004, 2006, 2007, 2010, 2017, 2018)
Prantsusmaa Võit (2009)
Wimbledon Võit (2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2009, 2012, 2017)
USA Võit (2004, 2005, 2006, 2007, 2008)
Muud suurturniirid üksikmängus
ATP finaalid Võit (2003, 2004, 2006, 2007, 2010, 2011)
Olümpiamängud 4. koht (2000)
Paarismäng
Tulemused (võit–kaotus) 131-92
Turniirivõidud 8
Kõrgeim koht edetabelis 24. koht (9. juuni 2003)
Andmeid on viimati muudetud 28. jaanuar 2020.

Roger Federer (sündinud 8. augustil 1981 Baselis) on Šveitsi tennisist.

2004. aasta 2. veebruarist kuni 2008. aasta 17. augustini oli Federer maailma esireket, püsides ATP edetabeli tipus rekordiliselt 237 nädalat järjest. Siis kaotas ta selle koha hispaanlasele Rafael Nadalile.[1] Paljud tennisekriitikud, legendaarsed mängijad ja praegused profitennisistid peavad Federeri tenniseajaloo parimaks mängijaks.[2][3][4][5]

2008. aastal pälvis Federer neljandat korda järjest prestiižse Laureuse auhinna.[6]

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Roger Federer sündis Baseli linnas. Tema isa on Šveitsi-Saksa päritolu Robert Federer. Roger Federeri ema on lõuna-aafriklane Lynette Federer. Roger hakkas tennist mängima 6-aastaselt. Roger mängis ka jalgpalli, kuid ta pidi tegema otsuse ja valis tennise. Tema iidoliteks olid Boris Becker, Stefan Edberg ja Marcelo Rios.

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

2001[muuda | muuda lähteteksti]

Federeri esimene turniirivõit tuli Milanos 2001. aasta veebruaris. Sel aastal jõudis ta Wimbledonis veerandfinaali. Turniiri neljandas ringis alistas ta 7-kordse Wimbledoni võitja Pete Samprase. Veerandfinaalis kaotas ta Tim Henmanile. Selle aasta lõpetas ta 13. kohal.

2002[muuda | muuda lähteteksti]

Roger Federer 2002. aasta USA lahtistel

2002. aasta alguses jõudis Federer ATP Mastersi turniiri finaali Miamis ja kaotas finaalis Andre Agassile. Küll aga võitis ta järgmise ATP Mastersi turniiri Hamburgis, kus alistas finaalis Marat Safini. Suure slämmi turniirid ei olnud tal sel aastal aga edukad, kõigil turniiridel kaotas ta üsna varajastes ringides. Aasta lõpus pääses ta Masters Cupile, kuid kaotas seal poolfinaalis austraallasele Lleyton Hewittile.

2003[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aasta alguses kaotas ta David Nalbandianile Austraalia lahtiste kaheksandikfinaalis. Seejärel võitis kolm turniiri Marseilles, Dubais ja Münchenis, kuid kaotas Prantsusmaa lahtiste avaringis. Juunis võitis ta oma esimese suure slämmi turniiri Wimbledonis, kus ta finaalis alistas Mark Philippoussise. US Openil langes Federer konkurentsist kaheksandikfinaalis, kus ta kaotas Maxim Mirnõile Valgevenest. Aasta lõpus võitis ta turniiri Viinis ja aastalõpu Masters Cupi. Federer lõpetas aasta edetabeli teisena.

2004[muuda | muuda lähteteksti]

Federer 2004. aasta suveolümpiamängudel

2004. aasta oli üks Federeri edukamaid. Ta võitis kolm suure slämmi turniiri. Aasta alguses võitis ta Austraalia lahtised meistrivõistlused ja tõusis ka esimest korda maailma esireketiks. Ta kaitses edukalt oma mullust Wimbledoni turniiri võitu, alistades finaalis Andy Roddicki. US Openi finaalis alistas Federer Lleyton Hewitti. Ta lõpetas aasta, võites Masters Cupi.

2005[muuda | muuda lähteteksti]

Federer Cincinnatis 2005. aastal

2005. aastal jõudis Federer kõikidel suure slämmi turniiridel poolfinaali. Aasta alguses kaotas Federer Austraalia lahtiste poolfinaalis Venemaa esindajale Marat Safinile viies setis. Kevadel võitis ta kolm Mastersi sarja turniiri Indian Wellsis, Miamis ja Hamburgis. Ta oli küll Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste suurfavoriit, kuid kaotas poolfinaalis Rafael Nadalile. Wimbledoni mulluse võitjana kaitses ta esikohta, alistades jälle Andy Roddicku, ja USA lahtistel meistrivõistlustel, kus alistas finaalis Andre Agassi. Aasta lõpus kaotas Federer Tennis Masters Cupi finaalis David Nalbandianile.

2006[muuda | muuda lähteteksti]

Federer Baseli turniiril mängimas, 2006

Sel aastal võitis Federer taas kolm suure slämmi turniiri. Veebruaris võitis ta Austraalia lahtised, kui alistas finaalis Marcos Baghdatise. Seejärel võitis ta jälle Masters Series turniirid Indian Wellsis ja Miamis. Enne Prantsusmaa lahtisi meistrivõistlusi jõudis Federer finaali kahel liivaväljakuga turniiril, kuid kaotas mõlemas finaalis Rafael Nadalile. Prantsusmaa lahtistel jõudis ta esimest korda finaali, kuid kaotas jällegi Rafael Nadalile. Mõni nädal hiljem võitis ta Wimbledonis, kus alistas finaalis Nadali. USA lahtised võitis ta kolmandat aastat järjest, kui alistas finaalis Roddicku. Aasta lõpus võitis ta Tennis Masters Cupi. Ta lõpetas aasta maailma esireketina.

2007[muuda | muuda lähteteksti]

Roger Federer 2007 Cincinnati Mastersil

Aasta alguses võitis ta jälle Austraalia lahtised, kus alistas finaalis Fernando Gonzaleze. Ta võitis turniiri settigi kaotamata. Veebruaris võitis ta turniiri Dubais. Seejärel kaotas ta järjest kahel turniiril, Indian Wellsis ja Miamis, Guillermo Canasele. Enne Prantsusmaa lahtisi võidutses ta Hamburgis, kus alistas Rafael Nadali ja lõpetas tema 81 järjestikuse võiduga seeria saviliival. Prantsusmaa lahtiste finaalis jäi aga teist aastat järjest peale hispaanlane. Wimbledonis kaitses ta edukalt oma mullust võitu, kui alistas finaalis Rafael Nadali. Ta kordas sellega Björn Borgi rekordit, võites Wimbledoni turniiri viis korda järjest. Seejärel võitis ta Masters Series turniiri Cincinnatis, kus alistas finaalis James Blake'i. USA lahtistel alistas ta finaalis serblase Novak Djokovici. Aasta lõpus võitis Federer neljandat korda Masters Cupi.

2008[muuda | muuda lähteteksti]

Roger Federer 2008. aasta olümpiamängudel

Federer alustas aastat kaotusega poolfinaalis Novak Đokovićile Austraalia lahtistel. Haiguse tõttu kaotas Federer Dubai turniiril esimeses ringis inglasele Andy Murrayle, Indian Wellsi poolfinaalis Mardy Fishile ja Miami turniiri veerandfinaalis Andy Roddickile. Seejärel võitis Federer turniiri Estorilis, kuid kaotas turniiril Roomas veerandfinaalis Radek Štěpánekile. Federer jõudis kolmandat aastat järjest Roland Garrose finaali, kuid seal pidi ta tunnistama Rafael Nadali paremust kolmes setis, 1:6, 3:6, 0:6. Turniiri Halles ta võitis. Wimbledoni turniiri finaali jõudis Federer settigi kaotamata, kuid kaotas seal taas Rafael Nadalile, 4:6, 4:6, 7:6, 7:6, 7:9. See finaal läks ajalukku, kui kõige huvitavama finaalina Wimbledoni tennisemeistrivõistluste ajaloos. Nadal juhtis kahe setiga 6:4 6:4, kuid Federer võitis kolmanda ja neljanda seti 7:6 kiires lõppmängus. Viiendas setis, seisul 4:3 omas Federer ka paari murdepalli, kuid ei realiseerinud neid. Seisul 7:7 kasutas Nadal oma võimaluse ära ja tuli Wimbledoni meistriks. Torontos kaotas ta teises ringis Gilles Simonile ja Cincinnatis kolmandas ringis Ivo Karlovicile. Federer oli hoidnud ATP edetabeli esimest kohta enda käes juba alates 2004. aasta veebruarist, enam kui neli aastat, kuid nüüd tuli esireketi koht loovutada Rafael Nadalile. Olümpiamängudel lootis Federer võita kulla. Üksikmängus langes Federer konkurentsist veerandfinaalis ameeriklase James Blake'i vastu, kuid paarismängus võitis ta koos kaasmaalase Stanislas Wawrinkaga kulla, alistades Rootsi paari Simon Aspelin ja Thomas Johanssoni. US Openil alistas Federer poolfinaalis Novak Djokovici ja jõudis ta juba viiendat aastat järjest USA lahtiste meistrivõistluste finaali. Finaalis alistas ta šotlase Andy Murray. See oli Federerile 13. suure slämmi turniirivõit. Federerist sai esimene tennisist tenniseajaloos, kes on võitnud kaks suure slämmi turniiri viis korda, mõlemad turniirid viis korda järjest. Järgmisel turniiril Madridis kaotas ta poolfinaalis Murrayle. Järgmise turniiri kodulinnas Baselis Federer võitis. Pariisis pidi ta seljavigastuse tõttu turniiri veerandfinaalis pooleli jätma. Hoolimata seljavaludest otsustas ta võtta osa aastalõputurniirist Shanghais. Kuna maailma esinumber Rafael Nadal otsustas turniinist loobuda, läks Federer võistlusele esinumbrina. Vigastuse tõttu tuli tal aga reketid pakkida pärast alagrupiturniiri.

2009[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevalmistamisel Austraalia Lahtisteks, Federer mängis kaks näidisturniiri ja ühe ametliku turniiri. Ta kaotas Andy Murrayle oma poolfinaali Abu Dhabis. Ta kaotas on poolfinaali ka ATP World Tour 250 seeria-turniiri Dohas, jällegi Murrayle 6–7 (6), 6–2, 6–2. Federer võitis Aami Classic näidisturniiri Melbourne'is, kus ta alistas Stanislas Wawrinka finaalis 6-1, 6–3.

Federer alistas oma esimesed kolm vastast väga lihtsalt Austraalia lahtistel, sealhulgas endise maailma esireketi Marat Safini kolmandas ringis 6-3, 6–2, 7–6. Neljandas ringis, Federer alistas siis Tomas Berdychi 4–6, 6–7 (5), 6–4, 6–4, 6–2, mis oli tõeline katsetus tema vaimsetele ja füüsilistele võimetele. Veerandfinaalis kohtus ta kaheksanda asetusega Juan Martin del Potroga. Ta lausa hävitas Del Potro ja lõpptulemuseks jäi koguni 6-3, 6–0, 6–0 ja terve matš kestis vaid 80 minutit. Federer seejärel alistas teise endise maailma esireketi, Andy Roddicku 6-2, 7–5, 7–5, et edeneda oma 18. suure slämmi turniiri finaali (üks taga kõigi aegade rekordist Ivan Lendli poolt). Kätte oli jõudnud unistuse finaal, Federeri peeti suureks favoriidiks. Tõusude ja mõõnadega matš kestis üle nelja tunni, kuid lõpuks Federeri mäng lagunes täiesti ja lühidalt öeldes ei pidanud Nadal palju tegemagi, et otsustav sett võita. Pärast autasustamisel langes Federer pisaraisse. Federer süüdistas kaotuses põhiliselt oma esimese servi ebaõnnestumist.

Federer siis loobus Barclays Dubai Tennis Championshipist ja Šveitsi Davis Cupi võistlusest USA vastu. Loobus ta seljavigastuse tõttu. Ta märkis, et vigastuse ravimine on tähtis tema eelolevaks hooajaks.

Federer tahtis ka vahepeal treenerit võtta, kuid Darren Cachill polnud nõus reisima terve aasta.

BNP Paribase turniiril Indian Wellsis kaotas Federer Andy Murrayle oma poolfinaali 6-3, 4–6, 6–1.

Sony Ericssonil alistas Federer oma esimesed kolm vastast lihtsalt. Seejärel alistas ta Andy Roddicku 6-3, 4–6, 6–4. Ta mängis hästi esimese seti oma poolfinaalis Novak Djokoviciga ja võitis selle seti 6-3. Kuid siis hakkas ta mäng jälle lagunema, nagu viimasel ajal see tal kombeks, ja lõpptulemuseks jäi 6-3, 2–6, 3–6. Selle poolfinaali käigus lõhkus tavaliselt rahulik Federer oma reketi täielikult, pärast lihtsa eeskäelöögiga eksimist.

2009. aasta Prantsusmaa lahtised (Roland Garros) Federer lõpuks võitis, mängides üle Robin Söderlingi. Federer oli kolm aastat järjest kaotanud finaalis Rafael Nadalile. Nüüd on ta võitnud kõik suure slämmi turniirid ning on kuues mees maailmas, kes seda on suutnud. Sama turniirivõiduga sai ta ka Pete Samprasega ühele joonele, olles oma elus võitnud 14 suure slämmi turniiri.

Karjääri statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Suurturniiride finaalid (75)[muuda | muuda lähteteksti]

Suure slämmi turniiride finaalid (30)[muuda | muuda lähteteksti]

Võidud (20)[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Turniir Vastane finaalis Seis finaalis
2003 Wimbledon Austraalia Mark Philippoussis 7-6(5), 6–2, 7–6(3)
2004 Austraalia lahtised Venemaa Marat Safin 7-6(3), 6–4, 6–2
2004 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 4–6, 7–5, 7–6(3), 6–4
2004 USA lahtised Austraalia Lleyton Hewitt 6-0, 7–6(3), 6–0
2005 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 6-2, 7–6(2), 6–4
2005 USA lahtised Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6-3, 2–6, 7–6(1), 6–1
2006 Austraalia lahtised Küpros Marcos Baghdatis 5–7, 7–5, 6–0, 6–2
2006 Wimbledon Hispaania Rafael Nadal 6-0, 7–6(5), 6–7(2), 6–3
2006 USA lahtised Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 6-2, 4–6, 7–5, 6–1
2007 Austraalia lahtised Tšiili Fernando González 7-6(2), 6–4, 6–4
2007 Wimbledon Hispaania Rafael Nadal 7-6, 4–6, 7–6, 2–6, 6–2
2007 USA lahtised Serbia Novak Đoković 7-6, 7–6, 6–4
2008 USA lahtised Suurbritannia Andy Murray 6–2, 7–5, 6–2
2009 Prantsusmaa lahtised Rootsi Robin Söderling 6–1, 7–6(1), 6–4
2009 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 5–7, 7–6(6), 7–6(5), 3–6, 16–14
2010 Austraalia lahtised Suurbritannia Andy Murray 6–3, 6–4, 7–6

Finalist (8)[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Turniir Vastane finaalis Seis finaalis
2006 Prantsusmaa lahtised Hispaania Rafael Nadal 1–6, 6–1, 6–4, 7–6(4)
2007 Prantsusmaa lahtised Hispaania Rafael Nadal 6-3, 4–6, 6–3, 6–4
2008 Prantsusmaa lahtised Hispaania Rafael Nadal 6-1, 6–3, 6–0
2008 Wimbledon Hispaania Rafael Nadal 6-4, 6–4, 6–7(5), 6–7(8), 9–7
2009 Austraalia lahtised Hispaania Rafael Nadal 7–5, 3–6, 7–6(3), 3–6, 6–2
2009 USA lahtised Argentina Juan Martin Del Potro 3–6, 7–6(5), 4–6, 7–6(4), 6–2
2012 Prantsusmaa lahtised Hispaania Rafael Nadal 7-5, 7–6(3), 5–7, 6–1
2014 Wimbledon Serbia Novak Đoković 7-6 (7), 4–6, 6–7(4), 7–5, 4–6

Tennis Masters Cupi üksikmängu finaalid (7)[muuda | muuda lähteteksti]

Võidud (6)[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Turniir Vastane finaalis Seis finaalis
2003 Houston Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6–3, 6–0, 6–4
2004 Houston Austraalia Lleyton Hewitt 6–3, 6–2
2006 Shanghai Ameerika Ühendriigid James Blake 6–0, 6–3, 6–4
2007 Shanghai Hispaania David Ferrer 6–2, 6–3, 6–2
Finalist (1)[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Turniir Vastane finaalis Seis finaalis
2005 Shanghai Argentina David Nalbandian 6–7(4), 6–7(11), 6–2, 6–1, 7–6(3)

ATP Masters Seriesi üksikmängu finaalid (23)[muuda | muuda lähteteksti]

Võidud (14)[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Turniir Kate Vastane finaalis Seis finaalis
2002 Hamburg Liiv Venemaa Marat Safin 6–1, 6–3, 6–4
2004 Indian Wells Kõva (v) Suurbritannia Tim Henman 6–3, 6–3
2004 Hamburg(2) Liiv Argentina Guillermo Coria 4–6, 6–4, 6–2, 6–3
2004 Toronto (Kanada) Kõva (v) Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 7–5, 6–3
2005 Indian Wells(2) Kõva (v) Austraalia Lleyton Hewitt 6–2, 6–4, 6–4
2005 Miami Kõva (v) Hispaania Rafael Nadal 2–6, 6–7(4), 7–6(5), 6–3, 6–1
2005 Hamburg(3) Liiv Prantsusmaa Richard Gasquet 6-3, 7–5, 7–6(4)
2005 Cincinnati Kõva (v) Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 6–3, 7–5
2006 Indian Wells(3) Kõva (v) Ameerika Ühendriigid James Blake 7–5, 6–3, 6–0
2006 Miami(2) Kõva (v) Horvaatia Ivan Ljubičić 7–6(5), 7–6(4), 7–6(6)
2006 Toronto (Kanada)(2) Kõva (v) Prantsusmaa Richard Gasquet 2–6, 6–3, 6–2
2006 Madrid Kõva (v) Tšiili Fernando González 7–5, 6–1, 6–0
2007 Hamburg(4) Liiv Hispaania Rafael Nadal 2–6, 6–2, 6–0
2007 Cincinnati(2) Kõva (v) Ameerika Ühendriigid James Blake 6–1, 6–4
Finalist (9)[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Turniir Kate Vastane Seis finaalis
2002 Miami Kõva (v) Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6–3, 6–3, 3–6, 6–4
2003 Rooma Liiv Hispaania Félix Mantilla 7–5, 6–2, 7–6(8)
2006 Monte Carlo Liiv Hispaania Rafael Nadal 6–2, 6–7(2), 6–3, 7–6(5)
2006 Rooma(2) Liiv Hispaania Rafael Nadal 6–7(7), 7–6(5), 6–4, 2–6, 7–6(5)
2007 Monte Carlo(2) Liiv Hispaania Rafael Nadal 6–4, 6–4
2007 Montréal (Kanada) Kõva (v) Serbia Novak Djokovic 7–6(2), 2–6, 7–6(2)
2007 Madrid Kõva (s) Argentina David Nalbandian 1–6, 6–3, 6–3
2008 Monte Carlo(3) Liiv Hispaania Rafael Nadal 7–5, 7–5
2008 Hamburg Liiv Hispaania Rafael Nadal 7–5, 6–7(3), 6–3

Olümpiamängude paarismängu finaal (1)[muuda | muuda lähteteksti]

Kuld (1)[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Turniir Kate Partner Vastased finaalis Seis
2008 2008. aasta suveolümpiamängud Pekingis, Hiina Kõva Šveits Stanislas Wawrinka Rootsi Simon Aspelin
Rootsi Thomas Johansson
6–3, 6–4, 6–7(4), 6–3

Karjääri finaalid (152)[muuda | muuda lähteteksti]

Üksikmäng (152)[muuda | muuda lähteteksti]

Võidud (100)[muuda | muuda lähteteksti]
Legend (enne/alates 2009)
Suure slämmi turniir (13)
Tennis Masters Cup /
ATP World Tour Finals (4)
ATP Masters Series /
ATP World Tour Masters 1000 (14)
ATP International Series Gold /
ATP World Tour 500 Series (8)
ATP International Series /
ATP World Tour 250 Series (18)
Turniirivõite katte järgi
Kõva (69)
Muru (18)
Liiv (11)
Vaip (2)
Turniirivõite katte järgi
Väljas (44)
Sees (13)
Nr Kuupäev Turniir Kate Vastane finaalis Seis
1. 4. veebruar 2001 Milano, Itaalia Vaip (s) Prantsusmaa Julien Boutter 6-4, 6–7(7), 6–4
2. 13. jaanuar 2002 Sydney, Austraalia Kõva Argentina Juan Ignacio Chela 6-3, 6–3
3. 19. mai 2002 Hamburg, Saksamaa Liiv Venemaa Marat Safin 6-1, 6–3, 6–4
4. 13. oktoober 2002 Viin, Austria Kõva (s) Tšehhi Jiří Novák 6-4, 6–1, 3–6, 6–4
5. 16. veebruar 2003 Marseille, Prantsusmaa Kõva (s) Rootsi Jonas Björkman 6-2, 7–6(6)
6. 2. märts 2003 Dubai, Araabia Ühendemiraadid Kõva Tšehhi Jiří Novák 6-1, 7–6(2)
7. 4. mai 2003 München, Saksamaa Liiv Soome Jarkko Nieminen 6-1, 6–4
8. 15. juuni 2003 Halle, Saksamaa Muru Saksamaa Nicolas Kiefer 6-1, 6–3
9. 6. juuli 2003 Wimbledon, London, Suurbritannia Muru Austraalia Mark Philippoussis 7-6(5), 6–2, 7–6(3)
10. 12. oktoober 2003 Viin, Austria Kõva (s) Hispaania Carlos Moyà 6-3, 6–3, 6–3
11. 16. november 2003 Tennis Masters Cup, Houston, USA Kõva Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6-3, 6–0, 6–4
12. 1. veebruar 2004 Austraalia lahtised, Melbourne, Austraalia Kõva Venemaa Marat Safin 7-6(3), 6–4, 6–2
13. 7. märts 2004 Dubai, Araabia Ühendemiraadid Kõva Hispaania Feliciano López 4–6, 6–1, 6–2
14. 21. märts 2004 Indian Wells, USA Kõva Suurbritannia Tim Henman 6-3, 6–3
15. 16. mai 2004 Hamburg, Saksamaa Liiv Argentina Guillermo Coria 4–6, 6–4, 6–2, 6–3
16. 13. juuni 2004 Halle, Saksamaa Muru Ameerika Ühendriigid Mardy Fish 6-0, 6–3
17. 5. juuli 2004 Wimbledon, London, Suurbritannia Muru Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 4–6, 7–5, 7–6(3), 6–4
18. 11. juuli 2004 Gstaad, Šveits Liiv Venemaa Igor Andreev 6-2, 6–3, 5–7, 6–3
19. 1. august 2004 Toronto, Kanada Kõva Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 7-5, 6–3
20. 12. september 2004 USA Lahtised, New York, USA Kõva Austraalia Lleyton Hewitt 6-0, 7–6(3), 6–0
21. 3. oktoober 2004 Bangkok, Tai Kõva (s) Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 6-4, 6–0
22. 21. november 2004 Tennis Masters Cup, Houston, USA Kõva Austraalia Lleyton Hewitt 6-3, 6–2
23. 9. jaanuar 2005 Doha, Katar Kõva Horvaatia Ivan Ljubičić 6-3, 6–1
24. 20. veebruar 2005 Rotterdam, Holland Kõva (s) Horvaatia Ivan Ljubičić 5–7, 7–5, 7–6(5)
25. 27. veebruar 2005 Dubai, UAE Kõva Horvaatia Ivan Ljubičić 6-1, 6–7(6), 6–3
26. 20. märts 2005 Indian Wells, USA Kõva Austraalia Lleyton Hewitt 6-2, 6–4, 6–4
27. 3. aprill 2005 Miami, USA Kõva Hispaania Rafael Nadal 2–6, 6–7(4), 7–6(5), 6–3, 6–1
28. 15. mai 2005 Hamburg, Saksamaa Liiv Prantsusmaa Richard Gasquet 6-3, 7–5, 7–6(4)
29. 13. juuni 2005 Halle, Saksamaa Muru Venemaa Marat Safin 6-4, 6–7(6), 6–4
30. 3. juuli 2005 Wimbledon, London, Suurbritannia Muru Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 6-2, 7–6(2), 6–4
31. 21. august 2005 Cincinnati, USA Kõva Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 6-3, 7–5
32. 11. september 2005 USA lahtised, New York, USA Kõva Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6-3, 2–6, 7–6(1), 6–1
33. 2. oktoober 2005 Bangkok, Tai Kõva (s) Suurbritannia Andy Murray 6-3, 7–5
34. 8. jaanuar 2006 Doha, Katar Kõva Prantsusmaa Gaël Monfils 6-3, 7–6(5)
35. 29. jaanuar 2006 Austraalia lahtised, Melbourne, Austraalia Kõva Küpros Marcos Baghdatis 5–7, 7–5, 6–0, 6–2
36. 19. märts 2006 Indian Wells, USA Kõva Ameerika Ühendriigid James Blake 7-5, 6–3, 6–0
37. 2. aprill 2006 Miami, USA Kõva Horvaatia Ivan Ljubičić 7-6(5), 7–6(4), 7–6(6)
38. 18. juuni 2006 Halle, Saksamaa Muru Tšehhi Tomáš Berdych 6-0, 6–7(4), 6–2
39. 9. juuli 2006 Wimbledon, London, Suurbritannia Muru Hispaania Rafael Nadal 6-0, 7–6(5), 6–7(2), 6–3
40. 13. august 2006 Toronto, Kanada Kõva Prantsusmaa Richard Gasquet 2–6, 6–3, 6–2
41. 10. september 2006 USA lahtised, New York, USA Kõva Ameerika Ühendriigid Andy Roddick 6-2, 4–6, 7–5, 6–1
42. 8. oktoober 2006 Tōkyō, Jaapan Kõva Suurbritannia Tim Henman 6-3, 6–3
43. 22. oktoober 2006 Madrid, Hispaania Kõva (s) Tšiili Fernando González 7-5, 6–1, 6–0
44. 29. oktoober 2006 Basel, Šveits Vaip (s) Tšiili Fernando González 6-3, 6–2, 7–6(3)
45. 19. november 2006 Tennis Masters Cup, Shanghai, Hiina Kõva (s) Ameerika Ühendriigid James Blake 6-0, 6–3, 6–4
46. 28. jaanuar 2007 Austraalia lahtised, Melbourne, Austraalia Kõva Tšiili Fernando González 7-6(2), 6–4, 6–4
47. 3. märts 2007 Dubai, Araabia Ühendemiraadid Kõva Venemaa Mikhail Youzhny 6-4, 6–3
48. 20. mai 2007 Hamburg, Saksamaa Liiv Hispaania Rafael Nadal 2–6, 6–2, 6–0
49. 8. juuli 2007 Wimbledon, London, Suurbritannia Muru Hispaania Rafael Nadal 7–6(7), 4–6, 7–6(3), 2–6, 6–2
50. 19. august 2007 Cincinnati, USA Kõva Ameerika Ühendriigid James Blake 6–1, 6–4
51. 9. september 2007 USA lahtised, New York, USA Kõva Serbia Novak Djokovic 7–6(4), 7–6(2), 6–4
52. 28. oktoober 2007 Basel, Šveits Kõva (s) Soome Jarkko Nieminen 6–3, 6–4
53. 18. november 2007 Tennis Masters Cup, Shanghai, Hiina Kõva (s) Hispaania David Ferrer 6–2, 6–3, 6–2
54. 20. aprill 2008 Estoril, Portugal Liiv Venemaa Nikolay Davydenko 7–6(5), 1–2 retired
55. 15. juuni 2008 Halle, Saksamaa Muru Saksamaa Philipp Kohlschreiber 6–3, 6–4
56. 8. september 2008 USA lahtised, New York, USA Kõva Suurbritannia Andy Murray 6–2, 7–5, 6–2
57. 26. oktoober 2008 Basel, Šveits Kõva (s) Argentina David Nalbandian 6–3, 6–4
Finalist (22)[muuda | muuda lähteteksti]
Legend (enne/alates 2009)
Suur slämmi turniirid (5)
Tennis Masters Cup /
ATP World Tour Finals (1)
ATP Masters Series /
ATP World Tour Masters 1000 (9)
ATP International Series Gold /
ATP World Tour 500 Series (2)
ATP International Series /
ATP World Tour 250 Series (5)
Turniirivõite katte järgi
Kõva (6)
Muru (1)
Liiv (10)
Vaip (5)
Turniirivõite katte järgi
Väljas (15)
Sees (7)
Nr Kuupäev Turniir Kate Vastane finaalis Seis
1. 13. veebruar 2000 Marseille, Prantsusmaa Vaip (s) Šveits Marc Rosset 2–6, 6–3, 7–6(5)
2. 29. oktoober 2000 Basel, Šveits Vaip (s) Rootsi Thomas Enqvist 6–2, 4–6, 7–6(4), 1–6, 6–1
3. 25. veebruar 2001 Rotterdam, Holland Kõva (s) Prantsusmaa Nicolas Escudé 7–5, 3–6, 7–6(5)
4. 28. oktoober 2001 Basel, Šveits Vaip (s) Suurbritannia Tim Henman 6–3, 6–4, 6–2
5. 3. veebruar 2002 Milano, Itaalia Vaip (s) Itaalia Davide Sanguinetti 7–6(2), 4–6, 6–1
6. 31. märts 2002 Miami, USA Kõva Ameerika Ühendriigid Andre Agassi 6–3, 6–3, 3–6, 6–4
7. 11. mai 2003 Rooma, Itaalia Liiv Hispaania Félix Mantilla 7–5, 6–2, 7–6(8)
8. 13. juuli 2003 Gstaad, Šveits Liiv Tšehhi Jirí Novák 5–7, 6–3, 6–3, 1–6, 6–3
9. 20. november 2005 Tennis Masters Cup, Shanghai, Hiina Vaip (s) Argentina David Nalbandian 6–7(4), 6–7(11), 6–2, 6–1, 7–6(3)
10. 5. märts 2006 Dubai, Araabia Ühendemiraadid Kõva Hispaania Rafael Nadal 2–6, 6–4, 6–4
11. 23. aprill 2006 Monte Carlo, Monaco Liiv Hispaania Rafael Nadal 6–2, 6–7(2), 6–3, 7–6(5)
12. 14. mai 2006 Rooma, Itaalia Liiv Hispaania Rafael Nadal 6–7(0), 7–6(5), 6–4, 2–6, 7–6(5)
13. 11. juuni 2006 Prantsusmaa lahtised, Pariis, Prantsusmaa Liiv Hispaania Rafael Nadal 1–6, 6–1, 6–4, 7–6(4)
14. 22. aprill 2007 Monte Carlo, Monaco Liiv Hispaania Rafael Nadal 6–4, 6–4
15. 10. juuni 2007 Prantsusmaa lahtised, Pariis, Prantsusmaa Liiv Hispaania Rafael Nadal 6–3, 4–6, 6–3, 6–4
16. 12. august 2007 Montréal, Kanada Kõva Serbia Novak Djokovic 7–6(2), 2–6, 7–6(2)
17. 21. oktoober 2007 Madrid, Hispaania Kõva (s) Argentina David Nalbandian 1–6, 6–3, 6–3
18. 27. aprill 2008 Monte Carlo, Monaco Liiv Hispaania Rafael Nadal 7–5, 7–5
19. 18. mai 2008 Hamburg, Saksamaa Liiv Hispaania Rafael Nadal 7–5, 6–7(3), 6–3
20. 8. juuni 2008 Prantsusmaa lahtised, Pariis, Prantsusmaa Liiv Hispaania Rafael Nadal 6–1, 6–3, 6–0
21. 6. juuli 2008 Wimbledon, London, Suurbritannia Muru Hispaania Rafael Nadal 6–4, 6–4, 6–7(5), 6–7(8), 9–7
22. 1. veebruar 2009 Austraalia lahtised, Melbourne, Austraalia Kõva Hispaania Rafael Nadal 7–5, 3–6, 7–6(3), 3–6, 6–2

Paarismäng (12)[muuda | muuda lähteteksti]

Võidud (8)[muuda | muuda lähteteksti]
Legend (enne/alates 2009)
Olümpiamängud (1)
ATP Masters Series /
ATP World Tour Masters 1000 (1)
ATP International Series Gold /
ATP World Tour 500 Series (3)
ATP International Series /
ATP World Tour 250 Series (3)
Nr Kuupäev Turniir Kate Partner Vastased finaalis Seis
1. 25. veebruar 2001 Rotterdam, Holland Kõva (s) Rootsi Jonas Björkman Tšehhi Petr Pála
Tšehhi Pavel Vízner
6–3, 6–0
2. 15. juuli 2001 Gstaad, Šveits Liiv Venemaa Marat Safin Austraalia Michael Hill
Ameerika Ühendriigid Jeff Tarango
0–1 loobumisvõit
3. 24. veebruar 2002 Rotterdam, Holland Kõva (s) Valgevene Max Mirnyi Bahama Mark Knowles
Kanada Daniel Nestor
4–6, 6–3, 10–4
4. 6. oktoober 2002 Moskva, Venemaa Vaip (s) Valgevene Max Mirnyi Austraalia Joshua Eagle
Austraalia Sandon Stolle
6–4, 7–6(0)
5. 30. märts 2003 Miami, USA Kõva Valgevene Max Mirnyi India Leander Paes
Tšehhi David Rikl
7–5, 6–3
6. 12. oktoober 2003 Viin, Austria Kõva (s) Šveits Yves Allegro India Mahesh Bhupathi
Valgevene Max Mirnyi
7–6(7), 7–5
7. 12. juuni 2005 Halle, Saksamaa Muru Šveits Yves Allegro Rootsi Joachim Johansson
Venemaa Marat Safin
7–5, 6–7(6), 6–3
8. 16. august 2008 2008. aasta suveolümpiamängud Pekingis, Hiina Kõva Šveits Stanislas Wawrinka Rootsi Simon Aspelin
Rootsi Thomas Johansson
6–3, 6–4, 6–7(4), 6–3
Finalist (4)[muuda | muuda lähteteksti]
Legend (enne/alates 2009)
ATP Masters Series /
ATP World Tour Masters 1000 (1)
ATP International Series Gold /
ATP World Tour 500 Series (1)
ATP International Series /
ATP World Tour 250 Series (2)
Nr Kuupäev Turniir Kate Partner Vastased finaalis Seis
1. 29. oktoober 2000 Basel, Šveits Vaip (s) Slovakkia Dominik Hrbatý Ameerika Ühendriigid Donald Johnson
Lõuna-Aafrika Vabariik Piet Norval
7–6(11), 4–6, 7–6(4)
2. 17. märts 2002 Indian Wells, USA Kõva Valgevene Max Mirnyi Bahama Mark Knowles
Kanada Daniel Nestor
6–4, 6–4
3. 23. veebruar 2003 Rotterdam, Holland Kõva (s) Valgevene Max Mirnyi Austraalia Wayne Arthurs
Austraalia Paul Hanley
7–6(4), 6–2
4. 3. oktoober 2004 Bangkok, Tai Kõva (s) Šveits Yves Allegro Ameerika Ühendriigid Justin Gimelstob
Ameerika Ühendriigid Graydon Oliver
5–7, 6–4, 6–4

Üksikmängu turniiride statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Турнир 1998. 1999. 2000. 2001. 2002. 2003. 2004. 2005. 2006. 2007. 2008. 2009. 2010. 2011. 2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018. 2019. 2020. Karjääri SR Võidud-kaotused kokku
Suure slämmi turniirid
Austraalia lahtised A LQ 3R 3R 4R 4R W SF W W SF F W SF SF SF SF 3R SF W W 4R SF 6 / 21 102–15
Prantsusmaa lahtised A 1R 4R QF 1R 1R 3R SF F F F W QF F SF SF 4R QF A A A SF 1 / 18 70–17
Wimbledon A 1R 1R QF 1R W W W W W F W QF QF W 2R F F SF W QF F 8 / 21 101–13
USA lahtised A LQ 3R 4R 4R 4R W W W W W F SF SF QF 4R SF F A QF 4R QF 5 / 19 89–14
Võidud-kaotused 0–0 0–2 7–4 13–4 6–4 13–3 22–1 24–2 27–1 26–1 24–3 26–2 20–3 20–4 19–3 13-4 19-4 18-4 10-2 18-1 14-2 18-4 5-1 20 / 79 362–59
Tennis Masters Cup
Tennis Masters Cup A A A A SF W W F W W RR SF W W F SF F F A SF SF SF 6 / 17 59–17
Olümpiamängud
Suveolümpiamängud Ei toimunud SF Ei toimunud 2R Ei toimunud QF Ei toimunud F Ei toimunud A Ei toimunud 0 / 4 13–5
ATP Masters Series
Indian Wells Masters A A LQ 1R 3R 2R W W W 2R SF SF 3R SF W QF F F A W F F 5 / 18 66–13
Miami Masters A 1R 2R QF F SF 3R W W 4R QF SF 4R SF 3R A QF A A W 2R W 4 / 18 56–14
Monte Carlo Masters A 1R 1R QF 2R A A QF F F F 3R A QF A A F 3R QF A A A A 0 / 13 30–13
Rooma Masters A A 1R 3R 1R F 2R A F 3R QF SF 2R 3R SF F 2R F 3R A A QF A 0 / 17 34–16
Madrid Masters A A 1R 1R W 3R W W A W F W F SF W 3R A 2R A A A QF A 6 / 15 49–9
Kanada Masters A A 1R A 1R SF W A W F 2R QF F 3R A A F A A F A A A 2 / 12 35–10
Cincinnati Masters A A 1R A 1R 2R 1R W 2R W 3R W W QF W QF W W A A F 3R 7 / 17 47–10
Shanghai Masters A A 2R 2R QF SF A A W F SF A F A SF 3R W 2R A W SF QF 3 / 15 41–12
Pariis Masters A A 1R 2R ЧФ ЧФ A A A 3R QF 2R SF W A SF QF 3R A A SF A A 1 / 13 23–11
Võidud osaletud turniiridest 0 / 0 0 / 2 2 / 8 8 / 7 18 / 8 21 / 8 20 / 3 27 / 1 34 / 3 26 / 7 22 / 8 24 / 6 22 / 7 22 / 7 23 / 3 14 / 6 28 / 6 16 / 6 3 / 2 20 / 1 14 / 5 13 / 3 0-0 28 / 138 381 - 108
Karjääri statistika
Aasta 1998. 1999. 2000. 2001. 2002. 2003. 2004. 2005. 2006. 2007. 2008. 2009. 2010. 2011. 2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018. 2019. 2020. Karjäär Võidu %
Mängitud turniirid 3 14 28 22 25 23 17 15 17 16 19 15 18 16 17 17 17 17 7 12 13 14 1 364
Turniirivõite 0 0 0 1 3 7 11 11 12 8 4 4 5 4 6 1 4 6 0 7 4 4 0 103
Finaalid 0 0 2 2 2 2 0 1 4 4 4 3 4 2 4 2 6 5 1 1 3 2 0 54
Kõvakatte võidud-kaotused 2–2 7–7 24–15 21–9 30–11 46–11 46–4 50–1 59–2 44–6 34–10 36–10 47–7 46–7 41–7 28–11 56-7 39-6 8-2 40-4 36-8 33-7 5-1 782-155 83%
Muru võidud-kaotused 0–0 0–2 2–3 9–3 5–3 12–0 12–0 12–0 12–0 6–0 11–1 7–0 8–2 6–1 15–2 5–1 9-1 11-1 10-3 12-1 12-2 11-1 0-0 187–27 87%
Vaiba võidud-kaotused 0–0 6-4 7–4 10–4 11–4 5–2 0–0 4–1 5–0 2-0 0–0 50-19 72%
Liivaväljaku võidud-kaotused 0–1 0–4 3–7 9–5 12–5 15–4 16–2 15–2 16–3 16–3 21–4 18-2 10–4 12–4 15–3 12–5 8-4 13-4 3-2 0-0 0-0 9-2 0-0 223–70 76%
Kokku võidud-kaotused 2–3 13–17 36–39 49–21 58–23 78–17 74–6 81–4 92–5 68–9 66–15 61–12 65–13 64–12 71–12 45–17 73-12 63-11 21-7 52-5 48-10 51-8 5-1 1242-271 82%
Võidu % 40% 43% 55% 70% 73% 82% 93% 95% 95% 88% 81% 84% 83% 84% 86% 73% 86% 85% 75% 91% 83% 84% 83% 82%
Aastalõpu edetabelikoht 301 64 29 13 6 2 1 1 1 1 2 1 2 3 2 6 2 3 16 2 3 3

EMS – ei ole ATP Masters Series 1000 turniir ega ka ATP Masters Seriesi turniir.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Pikkus: 187 cm.

Kaal: 87 kg.

Juuste värv: tume pruun.

Silmade värv: pruun.

Huvid: sport (suusatamine, jalgpall, golf), sõbrad, PlayStation, muusika, kaardimäng.

Lemmiktennisemängijad: Boris Becker, Stefan Edberg.

Lemmiktoit: tomatid ja Mozzarella di Buffala.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1][alaline kõdulink] Roger Federer: "Pinge on nüüd Rafael Nadali õlul." sport.err.ee 24.08.2008.
  2. [2][alaline kõdulink] Björn Borg: "Federer purustab kõik rekordid". Postimees-online 07.03.2007.
  3. [3][alaline kõdulink] Noah: "Federer on läbi aegade parim tennisist". Postimees-online 30.01.2007.
  4. [4] Roger Federer pürgib aegade parimaks tennisistiks. Eesti Päevaleht-online 30.01.2007.
  5. [5][alaline kõdulink] Hispaanlane Rafael Nadal tõusis maailma uueks esireketiks. ERR Sport/Reuters 18.08.2008.
  6. [6][alaline kõdulink] Roger Federer pälvis Laureuse auhinna neljandat aastat järjest. Postimees-online 19.02.2008.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]