Poitiers' Püha Johannese baptisteerium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Baptisteeriumi läänefassaad
Kiriku lõunakülg
Kiriku idakülg
Baptisteeriumi põhiplaan

Poitiers' Püha Johannese baptisteerium ehk Baptistère Saint-Jean on 5. sajandist pärinev roomakatoliku kirik Poitiers's Prantsusmaal. Seda peetakse vanimaks säilinud kristlikuks ehitiseks Lääne-Euroopas ja Merovingide arhitektuuri silmapaistvaimaks näiteks.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone keskosa ehitati 360. aasta paiku 276. aastal lammutatud Rooma ehitiste alusmüüridele. Esimene Poitiers' piiskop Hilarius suri 368. aastal. 5. sajandil alustati piiskopkonna keskuse hoonestu rajamist: piiskopi maja, katedraal ja baptisteerium. Esialgsele hoonele tehti hiljem mitmeid muudatusi. 6. sajandil ehitati kirikusse suur ristimisbassein, sest sel ajal ristiti ristitava astudes üleni vette.

Läänegootide invasiooni ajal 5. sajandil sai hoone kõvasti kannatada. Ülesehitamine algas pärast seda, kui Chlodovech I lõi Alarich II vägesid 507. aastal Vouillé lahingus Poitiers' lähedal. Ehituse käigus parandati hoone keskosa müüride ülemisi osi, lisati kaks täisnurkset apsiidi põhja- ja lõunakülge, mis meenutavad transepti, ja ümar apsiid idakülge, ning raidkaunistused ehitise sisemusse ja välisseintele.

10. sajandil oli hoone hakanud hooletusse jäetuna lagunema ja seda parandati uuesti. Lammutati kaks algehitise väikest käärkambrit lääneküljes, mis olid mõeldud mõlemast soost katehhumeenidele ettevalmistuseks, samuti transept ja ehitati transepti asemele kaks ümarapsiidi. Algselt kandilisele narteksile anti tänaseni säilinud hulknurkne kuju[1]. Umbes sel perioodil lõppes katoliku kirikus basseinis ristimise tava, ristimisbassein aeti kinni ja asendati ristimiskiviga. Baptisteeriumist sai kihelkonnakirik.

12.-14. sajandil kaunistati kiriku sisemus tänaseni säilinud freskodega. Neil on kujutatud Kristuse ülestõusmist, surematuse sümboleid paabulinde, lehvivate mantlitega ratsanikke, kellest üks kujutab keiser Constantinust, ja Püha Neitsi rinnakuju.

Prantsuse revolutsiooni ajal 1791. aastal hoone hüljati. Kirikult konfiskeeritud ehitise andis riik rendile eraisikule, kes kasutas hoonet laona. Lammutamisest pääses kirik täna avalikule palvele, mis viis kiriku uuesti kasutusele võtule 1834. aastal. 20. sajandi keskel hoone restaureeriti. Arheoloogilised uurimistööd võimaldasid ehitise täpsemalt dateerida.

Hoolimata lisandustest ja ümberehitustest on baptisteeriumi hilisantiikne väljanägemine tuntavalt säilinud. Pearuumi ristimisbassein on välja kaevatud. Praegu asub hoones väike muuseum, milles on eksponeeritud reljeefkaunistustega 5.-7. sajandi kivisarkofaagid ja raiddetailid, nagu Rooma sambad, ristimiskivid jm.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]