Pistikhübriidsõiduk

Pistikhübriidsõiduk ehk laetav hübriidelektrisõiduk (inglise keeles plug-in hybrid electric vehicle, lühendatult PHEV) on sõiduk, mis kasutab liikumiseks nii elektrimootorit kui ka sisepõlemismootorit. Erinevalt tavapärasest hübriidautost on pistikhübriidil suurem veoaku, mida saab laadida välisest toiteallikast (elektrivõrgust).
Sisepõlemismootor kasutab kütusena tavaliselt bensiini, kuid leidub ka mudeleid, mis töötavad diislikütusega.[1] Pistikhübriidi peamine eelis on võimalus läbida lühemad igapäevasõidud pelgalt elektri jõul, säilitades samal ajal sisepõlemismootori abil pika sõiduulatuse.[2]
Tööpõhimõte ja režiimid
[muuda | muuda lähteteksti]Pistikhübriidid suudavad töötada mitmes erinevas režiimis, olenevalt aku laetuse tasemest ja sõidutingimustest:
- Elektriline režiim (EV): Auto kasutab liikumiseks ainult elektrimootorit. Kui aku tühjeneb piirini, lülitub sõiduk automaatselt hübriidrežiimile.
- Hübriidrežiim: Sisepõlemismootor ja elektrimootor töötavad koos. Suure koormuse korral (nt järsust mäest üles sõitmisel või kiirel kiirendamisel) toetab sisepõlemismootor elektrimootorit, et tagada vajalik võimsus ja vältida aku liigset koormamist.
- Sõiduulatuse suurendamine (Range Extender): Mõned mudelid kasutavad sisepõlemismootorit üksnes elektrienergia genereerimiseks, et toita elektrimootorit ja laadida akut, ilma et mootor oleks ratastega otse ühendatud.
Sõiduulatus
[muuda | muuda lähteteksti]Laetavate hübriidide sõiduulatus elektrirežiimis on aja jooksul oluliselt kasvanud. Kui vanemad mudelid piirdusid 15–20 kilomeetriga, siis 2026. aasta seisuga suudavad paljud uued mudelid läbida elektri jõul juba 80–120 kilomeetrit.[1] Keskmine tänapäevane pistikhübriid võimaldab aku jõul sõita umbes 50–70 kilomeetrit, mis katab enamiku inimeste igapäevase asjasõitude vajaduse[3] ning uus Lynk & Co 08 pistikhübriid lubab isegi klassi suurimat 200 km elektrilist sõiduulatust.[4]
Tehniline ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Veoaku
[muuda | muuda lähteteksti]Pistikhübriidi veoaku koosneb arvukatest akuelementidest, mis on koondatud akumooduliteks. Need moodulid on asetatud spetsiaalsele alusele ja kaetud kaitsekaanega, moodustades turvalise ja kompaktse terviku.[3] Aku on tavaliselt paigutatud sõiduki põhja alla või pagasiruumi piirkonda, et hoida raskuskese madalal.
Laadimine
[muuda | muuda lähteteksti]Sõiduki laadimiseks kasutatakse kas pardalaadijat või välist laadimisseadet.
- AC-laadimine (vahelduvvool): Sõidukisse ehitatud laadimisseade muudab võrgust tuleva vahelduvvoolu aku jaoks sobivaks alalisvooluks.
- DC-laadimine (alalisvool): Mõned kaasaegsed pistikhübriidid toetavad ka kiirlaadimist, kus alalisvool suunatakse otse akusse, möödudes pardalaadijast.[5]
Turg ja toetused
[muuda | muuda lähteteksti]Nõudlus pistikhübriidide järele on kasvanud tänu riiklikele toetustele ja maksusoodustustele. Eriti märgatav on see olnud Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, kus valitsused on koostöös lobitöögruppidega soodustanud vähesaastavate sõidukite soetamist, pakkudes ostutoetusi või alandades registreerimismakse.[6] 2020. aastate teises pooles on paljud tootjad hakanud PHEV-mudeleid käsitlema üleminekutehnoloogiana täielikult elektrilistele sõidukitele.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 elektriautod.ee
- ↑ https://web.archive.org/web/20070925221144/http://www.nrel.gov/vehiclesandfuels/vsa/pdfs/40970.pdf
- 1 2 "Sissejuhatus akude maailma". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2021. Vaadatud 15. aprillil 2020.
- ↑ "The new 08".
- ↑ https://charge.net.nz/faq/what-is-the-difference-between-ac-and-dc-charging/
- ↑ https://www.nytimes.com/2018/01/11/business/electric-vehicles-taxes-tesla-gm.html